| Programmi „Erasmus+“ Euroopa-sisene (programmi kuuluvate riikide vaheline) õpiränne | |
| Eesmärk: õppetöö partnerkõrgkoolis Põhitingimused
Taotlemine: jooksvalt, vähemalt üks kuu enne lähetust. Vaata lähemalt. |
Väliskoolitusstipendium töötajale
| Eesmärk: koolitus väliskõrgkoolis, -asutuses või -organisatsioonis; rahvusvahelised koolitusnädalad; kõrgkooli haldustegevuse, juhtimise, arendamise ja kõrghariduspoliitikaga seotud töötoad, seminarid, koolitused; õpetamisoskuste ja õppekava koostamise oskuste arendamise koolitused; töövarjuna väliskõrgkooli või -ettevõtte töös osalemine Stipendium ei sobi konverentsil osalemiseks. Põhitingimused
Taotlemine: jooksvalt, vähemalt üks kuu enne lähetust. Vaata lähemalt. |
| Programmi „Erasmus+“ üleilmne (väljaspool programmi kuuluvaid riike) õpiränne | |
| Väliskoolitusstipendium | Eesmärk: koolitus väliskõrgkoolis Põhitingimus: lähetuse kestus on vähemalt viis päeva, millele võib lisanduda kaks reisipäeva. Taotlemine: jooksvalt, vähemalt üks kuu enne lähetust. Vaata lähemalt. |
| Õppejõuvahetus | Eesmärk: õppetöö partnerkõrgkoolis Põhitingimused
Taotlemine: jooksvalt, vähemalt üks kuu enne lähetust. Vaata lähemalt. |
| Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm | |
| Eesmärk: konverentsil osalemine, raamatukogus töötamine, laboratooriumi kasutamine, oma loengumaterjalide täiendamine, töö juhendajaga, täienduskursustel osalemine, konsultatsioonid, suvekoolid Põhitingimused
Taotlemine: aastas on kolm-neli taotlusvooru. |
| Eesti doktorikool | |
| Õpirändetoetus | Eesmärk: rahvusvahelise õppe- ja teadustöö kogemuse saamine, rahvusvahelistel erialaüritustel osalemine ja esinemine Põhitingimus: toetatakse kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist. Taotlemine: TÜ-sisesel konkursil. Täpsemat infot saab doktorantide listist või doktoriõppe keskusest. |
| Utrechti võrgustik | |
| Uurimisstipendium | Eesmärk: uurimistöö tegemine. Osaleda võib ka õppetöös, kuid eelistatakse üliõpilasi, kelle lähetus on seotud ainult uurimistööga. Põhitingimused
Taotlemine: TÜ-sisesel konkursil. Vaata lähemalt. |
Kui oled ülikooli töötaja (sh nooremteadur) ja plaanid minna välisriiki teadustööd tegema, õppima või praktikale, tuleb selleks vormistada töölähetus (lähetuste töövoog). Räägi aegsasti oma juhendaja(te)ga, millised on lähetuskulude katmise võimalused.
Lähetuse vormistamisel on kulude (sh päevaraha) märkimisel kaks peamist võimalust:
tööandja katab kokkuleppel töötajaga lähetuskulud osaliselt või täielikult. Lisaks on võimalik kombineerida eri toetusi, kui õpirändetoetuse tingimused seda lubavad;
tööandja ei kata lähetuskulusid, kuid need makstakse täielikult või osaliselt kinni õpirändetoetusest. Sel juhul tuleb lähetuse töövoos lähetuskorralduse lisatingimuste lahtrisse kirjutada selgitus „Töötaja lähetuskulud [loetleda kõik toetust saavad kululiigid, nt päevaraha, sõidutoetus, majutustoetus, vms] kaetakse .... õpirändetoetusest vastavalt rahastaja tingimustele“.
Pane tähele, et kui lähetus kestab 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul kauem kui 183 päeva, võib tööandjal tekkida välisriigi seaduste kohaselt registreerimise, deklareerimise, maksude tasumise jm kohustus. Võib juhtuda, et ülikool peab sel juhul kandma lisakulusid sellise teenuse sisseostmiseks välisriigis (tegevustoetusest mitteabikõlblik kulu).
Üldjuhul kehtib Eestist lähetatud töötaja puhul Eesti sotsiaalkindlustus, mille tõenduseks saad kaasa vormi A1. Kui aga asud välisriigis tööle, võib juhtuda, et sinu suhtes hakkab kehtima välisriigi sotsiaalkindlustus, mis tähendab eeltoodud võimalike kohustuste ja kulude lisandumist.
Seega aruta pikemaaegset välismaal töötamist plaanides võimalikke lahendusvariante rahandus- ja personaliosakonnaga.