Bioloogia ja elustiku kaitse

Bakalaureuseõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

28. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

11. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

4. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
50
Õppetasu
tasuta

Selle õppekava alusel õppides omandad sa põhjalikud teadmised molekulaar- ja rakubioloogiast või eluslooduse mitmekesisusest ja kaitsest. Sinust saab hinnatud oskustega spetsialist näiteks meditsiinilaboritele, biotehnoloogiaettevõtetele või toiduainetööstusele ning elustiku kaitse suuna läbinu on oodatud keskkonnakaitse, -hindamise ja -planeerimisega tegelevatesse asutustesse ja ettevõtetesse. Just sina võid olla see, kes aitab oma teadmistega kaasa uute ravimite arendamisele või elurikkuse püsimisele! 

„Minu igapäevatöö on seotud keskkonnaseirega, mis on looduskaitseliste otsuste langetamise alus. Bioloogia erialal omandatud laiapõhjalised teadmised tulevad mulle kasuks nii töös kui ka üldisel maailma mõistmisel. Tudengiajast jäävad kauaks meelde ägedad välipraktikumid, kursakad ja õppejõud!“ 

Annabel Runnel, vilistlane, Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

Teadmised rakusisestest protsessidest, geneetikast, diagnostikast ja ravimiarendusest on vajalikud meie kõigi heaoluks. Lisaks on tähtis järjest paremini mõista, kuidas mõjutavad kliimamuutused ja elupaikade kadu organismide mitmekesisust ja ökosüsteemide hüvesid.

Selle õppekava alusel õpidki tundma eluprotsesse molekulaarsest kuni üleilmse skaalani. Loengutes, seminarides ja praktikumides omandad teadmised rakkude ehitusest, geneetikast, evolutsiooniteooriast ja arengubioloogiast. Lisaks õpid organismide anatoomiat ning saad teadmisi nende käitumisest ja ökoloogiast. 

Teisel õppeaastal valid süvendatud erialaõpingud kas molekulaar- ja rakubioloogia või elustiku kaitse suunal. 

Sise- ja välipraktikumidel õpid tundma ning määrama peamisi taime-, seene- ja loomarühmi.  

Image

Alates 2022. aastast õpivad meie üliõpilased botaanika ja zooloogia osakonna uues funktsionaalses ühises õppehoones Oecologicum.  

Õpperuumid, sealhulgas laborid ja välibaasid, on hästi sisustatud. Paljud looduse tundmise praktikumid toimuvad näiteks Laelatu välibaasis Läänemaal. Selle piirkonna puisniidud on kuulsad oma elurikkuse poolest. 

Tartus on väga palju korporatsioone ja üliõpilasseltse, millega saad ühineda. Paljud bioloogiaüliõpilased kuuluvad näiteks Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi ja Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi.  

Image

Meie vilistlased leiavad erialast tööd meditsiini- ja toiduainetööstuse laborites, aga ka biotehnoloogiaettevõtetes. Elustiku kaitse eriala omandanud lähevad sageli tööle looduskaitsespetsialistiks riigiasutustesse ning keskkonnahindajaks loodusvarade majandamise ja keskkonnahindamise ettevõtetesse. 

Ootame sind jätkama süvendatud erialaõpinguid magistriõppes bioloogia ja ökoinnovatsiooni õppekava alusel. Molekulaar- ja rakubioloogia huvi korral sobib hästi molekulaarsete bioteaduste või biomeditsiini magistriõpe. 

 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam ning matemaatika riigieksam (kitsas või lai). Riigieksamite tulemused saab asendada bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksamiga VÕI erialakatsega.

  • eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.

Erialakatse toimub vestluse vormis 5.-6. juulil 2023 algusega kell 9.00 aadressil Liivi 2-321, Tartu. 
 

Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.

Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
 

Hindamine

Sisseastumiskatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  • motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
  • üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
  • analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
  • suuline väljendusoskus.

Erialakatset hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.

Bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam toimub 15. aprill 2023 ja 6. mai 2023 kell 14.00, Tartu.
 

Bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam on kirjalik eksam, mis sooritatakse eesti keeles. Sisseastumiseksami aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava bioloogia ainekavad. 

Sisseastumiseksami eesmärk on hinnata kandidaadi bioloogiaalaseid teadmisi ja sellega tema ettevalmistust õppimaks bioloogia ja elustiku kaitse või geenitehnoloogia õppekaval. 
 

Eksami täpsem kirjeldus lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks. 

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • riigieksamite tulemusi
    • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
    • matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust 60% ulatuses VÕI
  • bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksamit 100% ulatuses VÕI
  • erialakatset 100% ulatuses

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Bioloogia ja elustiku kaitse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on 

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
  • 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest.
     

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.

Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.

#õppimine #sisseastumine
Tule 6. detsembril kell 16.00 arvutiteaduse instituudi doktoriõppe infoõhtule.
28.11.2022
#sisseastumine
Päeva jooksul räägiti, kuidas saada üliõpilaseks ja jõuda vilistlase staatuseni, ning arutleti kõige üle, mis toimub ülikooli ajal ja hiljemgi.
18.11.2021
#sisseastumine
Koolipsühholoogidest on Eesti koolides viimastel aastakümnetel olnud ülisuur puudus.
19.08.2022
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
29.06.2022