Geenitehnoloogia
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Tartu Ülikool on molekulaarbioloogias ja geneetikas 1% maailma mõjukaimate teadusasutuste seas, mis tõestab siinse hariduse tippkvaliteeti. Me koolitame maailmas kiiresti areneva biotehnoloogia valdkonna spetsialiste, kellel on võimalus anda panus sellistesse tulevikuvaldkondadesse nagu genoomika, meditsiiniline diagnostika, bioinformaatika, sünteetiline bioloogia ja roheline energeetika.
„Geenitehnoloogia õppekava läbimine on andnud mulle laiakülgsed teadmised ja kriitilise mõtlemise oskuse. See on avanud palju võimalusi nii teaduse kui ka ettevõtluse maailmas, võimaldades mul arendada teadusmahukat ettevõtet rahvusvahelisel tasemel.“
Geneetilise materjaliga seotud tehnoloogia on üks kõige kiiremini arenev valdkond kogu maailmas. Sellega on seotud tänapäeval peaaegu kogu meie elu alates toiduainetööstusest ja lõpetades meditsiiniga.
Loengutes ja seminarides omandad erialased alusteadmised. Alusaineid toetavad praktikumid, kus rakendad teoreetilisi teadmisi. Veel täiendavad su õpiteed näiteks biotehnoloogia ja -informaatika ning alusteadmiste saamine inimese anatoomiast.
Üliõpilastel on võimalus osaleda reaalsetes teadus- ja arendusprojektides oma ala tippspetsialistide käe all.
Meil õpetavad oma ala asjatundjad, kes vastutavad õppeainete nüüdisaegse sisu eest. Paljud neist on pälvinud tunnustuse õpetamise tippkvaliteedi eest.
Geenitehnoloogia üliõpilaste praktiliste oskuste arendamiseks on kasutusel praktikumideks kohandatud õppeklassid. Üliõpilastel on ka nende vajadustele kohandatud puhkeruumid vaba aja veetmiseks, õppimiseks ja filmiõhtute korraldamiseks.
Üliõpilastel on võimalik siduda ennast nii instituudis kui ka väljaspool seda tegutsevate uurimisrühmadega, mis annab neile ligipääsu huvipakkuva eriala parimale tehnikale ja teadmistele.
Meie üliõpilasi toetab väga aktiivne Bioteaduste Üliõpilaste Selts, kes ootab neid endaga liituma.
Geenitehnoloogia haridusega töötajaid vajatakse paljudel elualadel alates põllumajandusest kuni meditsiinini.
Meie vilistlased leiavad rakendust ettevõtetes, millel on eelkõige kokkupuude laboritööga ja/või bioloogilise materjaliga. Muu hulgas on sellised töökohad SynLab, haiglate laboratooriumid ning Põllumajandus- ja Toiduamet.
Et õpe on väga laiapõhjaline, on vilistlased asunud tööle ka tarkvaraarendajate ning turundus- ja tootejuhtidena.
Lõpetajad on oodatud haridusteed jätkama biomeditsiini ja molekulaarsete bioteaduste magistriõppesse.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam ning matemaatika riigieksam (kitsas või lai). Riigieksamite tulemused saab asendada bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksamiga VÕI erialakatsega.
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Erialakatse toimub vestluse vormis 5.-6. juulil 2023 algusega kell 10.00 aadressil Riia 23-116, Tartu.
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.
Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
Hindamine
Sisseastumiskatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
- üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
- analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
- suuline väljendusoskus.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.
Bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam toimub 15. aprill 2023 ja 6. mai 2023 kell 14.00, Tartu.
Sisseastumiseksami eesmärk on hinnata kandidaadi bioloogiaalaseid teadmisi ja sellega tema ettevalmistust õppimaks bioloogia ja elustiku kaitse või geenitehnoloogia õppekaval. Sisseastumiseksami aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava bioloogia ainekavad.
Bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam on kirjalik eksam, mis sooritatakse eesti keeles. Eksami sooritamiseks on aega 1,5 tundi ja see koosneb 12-st küsimusest. Kaheksa küsimust on kooliprogrammides käsitletud valge ja rohelise bioloogia faktiteadmiste kontrollimiseks. Kolme küsimuse eesmärk on kontrollida bioloogia-alaste seoste loomise oskust ning üks küsimus annab hindajatele ettekujutuse sooritaja silmaringi suurusest ja motivatsioonist eriala õppida.
Sisseastumiseksamit hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.
NB! Registreerimine 15. aprillil ja 6. mail toimuvale bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksamile toimub 15. märtsist 3. maini.
Registreeri sisseastumiseksamile
15. aprilli sisseastumiseksami tulemus lisatakse SAISi hiljemalt 28. aprillil, 6. mai tulemus hiljemalt 19. mail.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- riigieksamite tulemusi
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
- matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust 60% ulatuses VÕI
- bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksamit 100% ulatuses VÕI
- erialakatset 100% ulatuses
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Genitehnoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
