Digiühiskonna juhtimine
1. veebruar
15. märts
15. mai
4. september
- Õppekava tugineb Eesti kogemusele, mis on saadud Euroopa avalike teenuste parima digitaalse juhtimissüsteemi ja sellega seotud tehnoloogiaettevõtluse keskkonna ülesehitamisel.
- Eesti on üks maailma arenenumaid digiühiskondi ja tuntud ka e-Eestina. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) põhjal on Eesti juhtiv riik digitaalsete avalike teenuste arendamises.
- Eestis on Euroopa riikidest kõige rohkem idufirmasid ja ükssarvikuid ühe elaniku kohta.
- Õppekava patroon ja külalisprofessor on Eesti endine president ja digiarengu edendaja Toomas Hendrik Ilves.
Üheaastase magistriõppekava eesmärk on koolitada välja tipptasemel avalikke teenistujaid, spetsialiste ja IT-spetsialiste, kes veaksid eest avaliku sektori kõikehõlmavat digitaliseerimist. Õppekava rajaneb Eesti kogemusel digiriigi ja sellega seotud tehnoloogiaettevõtete ökosüsteemi loomisel.
Digiühiskonna juhtimise õppekaval on ülemaailmne haare ja praktiline suunitlus, selle läbimise käigus keskendutakse juhtimistasandile, see ühendab mitut eriala ja sisaldab digiühiskonna juhtidele mõeldud valikut tulevikuoskustest. Õppekavas käsitletakse nii Eesti kui ka teiste riikide e-valitsemise ökosüsteemide põhimõtteid ja tuuakse konkreetseid näiteid juba käivitatud rakendustest, mis põhinevad reaalajas toimivatel masinõppe- ja tehisintellekti lahendustel.
Õppekava läbimise jooksul
- omandatakse teadmisi digiühiskonna juhtimise alustest, põhimõtetest ja vajalikest tehnoloogilistest tingimustest;
- õpitakse tundma konkreetseid praktilisi võimalusi avaliku sektori tõhusaks ja tulemuslikuks juhtimiseks ning elukvaliteedi parandamiseks valdkonnaüleste, ainulaadseid andmeid koguvate ja neid uudsel viisil kasutavate digiteenuste arendamise kaudu.
Digiühiskonna juhtimise magistriõppekava
- kestab ühe aasta, on veebipõhine ja selle kestel toimub kaks lähiõppesessiooni Tartus (üks nädal õppetöö alguses ja teine lõpus);
- sisaldab erialamoodulit, milles käsitletakse süvitsi nelja teemat;
- ainetes käsitletakse tegelikke kasutusjuhtumeid;
- õppijaid ei koolitata mitte üksnes digiühiskonna juhtideks, vaid praktikuteks, kes suudavad eri valdkondades tunda ära olukordi, kus on vaja digijuhtimist.
Üliõpilastele pakutakse igal ajal kiiret tehnilist tuge ja individuaalset juhendamist.
Digiühiskonna juhtimise õppekavas on kolm põhimoodulit:
- digitaalse riigi aluspõhimõtted (digiriigi filosoofia, digijuhtimine ja ettevõtlusoskused);
- digitaliseerimise tööriistad (digiprotsesside juhtimine, küberturvalisus, e-valimised);
- valdkondade digitaliseerimine (tervishoiu- ja haridusvaldkonna digitaalne tulevik, digitaalne tööturg ja looduskeskkonna kaitse).
Õppekavas on kümme õppeainet, millest igaüks kestab neli nädalat. Ühe neljanädalase tsükli jooksul õpetatakse korraga kahte ainet.
- „Vaade homsesse: valitsemise digitaalne tulevik“
- „Inimkapitali digitaliseerumine“
- „Digiteenuste integreerimine elusündmustega“
- „Valitsemise äriprotsesside digitaliseerimine“
- „Andmete kaitse, turvalisus ja eetika“
- „Demokraatia digitaliseerimine“
- „Tervishoiu digitaalne tulevik ja personaalmeditsiin“
- „Digitaliseeritud haridus väljaspool klassiruumi“
- „Digitaalsed keskkonnad looduskeskkonna kaitsmiseks“
- „Digitaalse tööturu valitsemine“
Õppekava lõppeb praktilise ühisprojekti kaitsmisega rahvusvahelise žürii ees. Magistritöö kirjutamise nõuet ei ole.
Õpe on veebipõhine. Lähiõppesessioone on kaks ning need toimuvad õppetöö alguses ja lõpus.
Kogu õppekava jooksul ja pärast lõpetamist saavad õppijad kasutada digivalitsemise valdkonna tippekspertide võrgustike võimalusi.
Õppekava hõlmab nii sotsiaalteaduslikke kui ka IT-erialasid ning õppes lähtutakse avaliku, aga ka erasektori vaatest, arvestades, et Eesti digiriigi loomine ja selle edukas areng on olnud tihedalt seotud just viimasega. Õppejõududena osalevad õppetöös nii Eesti iduettevõtjate kogukonna esindajad kui ka avaliku sektori juhid.
- Toomas Hendrik Ilves on Eesti endine president, digiühiskonna juhtimise õppekava patroon ja õppeaine „Vaade homsesse: valitsemise digitaalne tulevik“ õppejõud.
- Vincent Homburg on Erasmuse Rotterdami Ülikooli kaasprofessor, ERA õppetooli E-Governance and Digital Public Services juht ja õppeaine „Vaade homsesse: valitsemise digitaalne tulevik“ õppejõud.
- Kristjan Vassil on Tartu Ülikooli teadusprorektor ja õppeaine „Valitsemise äriprotsesside digitaliseerimine“ õppejõud.
- Emanuele Bardone on haridustehnoloogia magistriõppekava programmijuht, TÜ sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi vanemteadur ja õppeaine „Digitaliseeritud haridus väljaspool klassiruumi “ õppejõud.
- Mihkel Solvak on infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse (CITIS) juht, tehnoloogiauuringute kaasprofessor ja õppeaine „Digiteenuste integreerimine elusündmustega“ õppejõud.
- Liina Kamm on Cybernetica AS-i vanemteadur ja õppeaine „Andmete kaitse, turvalisus ja eetika“ õppejõud.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
- magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt 5-aastane töökogemus tippspetsialisti või keskastmejuhina teenuste ja protsesside digitaliseerimisel
NB! Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 31. juuliks tõestada, et oled magistrikraadi omandanud.
- inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri ja CV. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Motivatsioonikirjas (kuni 4000 tähemärki) palume välja tuua:
-
magistriprogrammi õppima asumise põhjused ja eelneva haridustee ning senise tööalase tegevuse seos õppeprogrammiga;
-
magistriõpingute jooksul kogutavate teadmiste rakendamise tulevikuväljavaated ja karjääriplaanid;
-
argumenteeritud seisukohad huvipakkuvate uurimisteemade kohta digitaliseerimise valdkonnas.
Motivatsioonikirja hindamine
-
magistriprogrammi õppima asumise põhjused ja seosed õppekava sisu ja senise töökogemuse ning tulevikuväljavaadete vahel (40%);
-
ülevaade saadud teadmiste rakendamisest ja seos karjääriperspektiividega (CV alusel), valmisolek ja motiveeritus programmis õppida (40%);
-
sisulised näited huvipakkuvatest uurimisteemadest/teemast ja selle seosest õppekava sisuga (20%).
Erialakatse toimub intervjuu vormis ja viiakse läbi kandidaatidega, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt (vähemalt 51 punktiga).
Intervjuu kestab kuni 30 minutit ja toimub elektrooniliselt. Kutse intervjuule saadetakse nädal aega enne selle toimumist. Kandidaat peab olema valmis selgitama oma motivatsiooni ja soovi programmi õppima asumiseks ning täpsemaid huvisid praktiliste teadmiste osas, mida ta soovib programmist saada; samuti millised uurimisteemad talle seoses programmi sisuga huvi pakuvad.
Iga intervjuu juures hinnatakse:
-
Motiveeritust ja ambitsioonide põhjendatust (70%)
-
Uurimisteemade väljatoomist ja programmiga seotud praktiliste teadmiste vajaduste põhjendatud avamist (20%)
-
Suulist eneseväljendusoskust (10%)
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
