Antiikkeeled ja -kultuurid
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
See on ainus õppekava maailmas, mille alusel saad õppida tundma antiikkeeli ja -kultuure kõrghariduse tasemel eesti keeles. Tunniplaanis on nii keelekursused ja kirjandustekstide põhised kui ka üldkultuurilised õppeained, mis annavad laia silmaringi ning hea eelduse, et tegeleda keelte, kirjanduse ja kultuuriga üldisemalt. Loengute-seminaride vormis õppe kõrval püüame korraldada õppereise antiikkultuuriga seotud paikadesse ja muuseumidesse ning kaasame üliõpilasi tõlke-, teadus- ja praktikaprojektidesse.
„Klassikalise filoloogi haridus on andnud mulle oskuse suhelda vabalt päris mitmes keeles, aga ka võime mõista sõna jõudu neis keeltes laiemalt, analüüsida keerukaid tekste, leida õiged sõnad kirglikes vaidlustes sündivatele visioonidele ja strateegiatele ning väljenduda nii paberil kui ka kõnetoolis lühidalt, tabavalt ja arusaadavalt. Seda on päris palju maailmas, kus kommunikatsioonist on saanud edu alus.“
Antiiki ja selle järelmõju valdkondi (keelt, kirjandust, ajalugu) saab tundma õppida antiikautorite tekstide vahendusel, mõtestades neid keeleliselt, kirjanduslooliselt ja ajalooliselt. Seepärast omandavad üliõpilased esmalt vilumuse töötada ladina- ja vanakreekakeelsete tekstidega.
Peale keeleoskuse saad tänu antiikkirjanduse, mütoloogia, ajaloo ja olmekultuuri, aga ka antiikkunsti ja -filosoofia üldkursustele ülevaate tekstide tõlgendamise võimalustest ning õpid kasutama klassikalise filoloogiaga seotud elektroonilisi ressursse ja andmebaase. Külalisõppejõudude loengud ja töö erialakirjandusega toetab erialasõnavara omandamist ka nüüdisaja keeltes.
Stuudium koosneb humanitaaria alusmoodulist, erialastest keeleõppe- ja harjutustundidest, mõne autori tekste või mõnda kirjandusžanri käsitlevatest seminaridest, antiikkultuuri loengutest ning praktikaainetest.
Semester või kaks on võimalik veeta vahetusüliõpilasena välismaal.
Eri lendude üliõpilaste, vilistlaste ja õppejõudude vahel on tihe side, sageli korraldatakse ühisüritusi. Tavapärase õppetöö kõrval käime antiigiga seotud näitustel, etendustel jm ning kui võimalik, korraldab klassikalise filoloogia osakond õppereise välismaale.
Meie üliõpilased on osalenud kirjandusfestivalil Prima Vista, teadlaste ööl ja kirjandusteoste (nt Homerose eeposed, Apuleiuse „Metamorfoosid“) avalikel ettekannetel. Samuti on nad abiks näituste ja konverentside ettevalmistamisel.
Teeme koostööd Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ja raamatukoguga, kus meie üliõpilased osalevad ka teadusprojektides.
Meie vilistlased on suundunud tööle ülikoolidesse, antiikkeelte ja teiste võõrkeelte õpetajaks koolidesse, teadustöötajaks muuseumidesse ja arhiividesse, toimetajaks kirjastustesse, raamatukogudesse ning mujale. Paljudest on saanud tõlkijad, sest antiikkirjanduse olulistest tekstidest on eesti keelde ümber pandud ainult väike osa.
Pea- ja kõrvaleriala nutikalt kombineerinud üliõpilane on laiendanud selle käigus oma silmaringi, tänu millele on kindlasti võimalik saavutada tööturul edu. Näiteks on meie vilistlaste seas diplomaate ja ministreid.
Paljud meie lõpetajad jätkavad õpinguid magistri- ja doktoriõppes.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Antiikkeeled ja -kultuurid on eriala, mis keskendub antiikaja kirjandusele ja keeltele, milles seda kirjandust loodi, s.o ladina ja kreeka keel. Erialakatsel ei eeldata, et ollakse varem neid keeli õppinud – eelduseks eriala valimisel on huvi keelte vastu. Antiikkeelte ja -kultuuride erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest poolest, millest kumbki moodustab 50% erialakatse tulemusest. Kirjalik ja suuline katse toimuvad kahel erineval päeval.
Erialakatse toimub eesti keeles. Selle võivad sooritada inglise keeles kandidaadid, kes on omandanud keskhariduse välisriigis või mõnel muul põhjusel pole sooritanud riigieksameid.
Erialakatse kirjalik osa
Kirjalikuks ülesandeks on kirjutada essee. Essee kirjutamiseks on aega umbes 1,5 päeva (kirjaliku osa aluseks olev tekst avaneb 1. juulil 2023 kell 10 maailma keelte ja kultuuride kolledži sisseastumiste veebilehel ning see tuleb saata seal avaldatud e-posti aadressile 2. juulil hiljemalt kell 18.00).
Essee kirjutamiseks tuleb eelnevalt läbi lugeda üks etteantud antiikkultuuri, -keeli, nende järelmõju puudutaval või muul lähedasel teemal avaldatud essee/artikkel/raamatukatkend vms. Sellest lähtuvad essee teemad, valida on 2-3 erineva teemapüstituse vahel.
Essee hindamisel arvestatakse
- oskust etteantud tekstist leida olulised pidepunktid ning nendest lähtuvalt ehitada üles oma arutluskäik (analüüsi- ja probleemipüstitusoskust);
- kirjalikku väljendusoskust;
- kandidaadi üldist silmaringi.
Erialakatse suuline osa
Suuline osa toimub vestluse vormis 3. juulil 2023 alates kella 10.00 Lossi 3-406 või Zoomi vahendusel.
Vestlus kestab umbes 15–20 minutit. Vestluse ajad ja viis lepitakse üliõpilastega kokku individuaalselt peale kirjaliku osa esitamist.
Vestluse teemadeks on
- Euroopa kultuuriloo küsimused, loetud raamatud, teater, filmid jm kultuuriga seotud teemad. See osa vestlusest peaks näitama kandidaadi lugemis- ja kultuurihuvi ning üldist erudeeritust;
- kndidaadi varasemad gümnaasiumiõpingud: millised õppeained on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukam olnud; kas ja millisel teemal on ta uurimistöid või referaate kirjutanud või ettekannetega esinenud; millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid. Kas kandidaat on osalenud olümpiaadidel või muudel õpilaskonkurssidel, millistel erialadel, milliste tulemustega;
- varasemat kokkupuudet antiikkultuuriga, -ajalooga, keelte õppimisega üldisemalt.
Vestluse hindamisel arvestatakse
- suulise eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust;
- kandidaadi sobivust hinnatakse selle põhjal, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada;
- motiveerituse veenvat ülesnäitamist, oskust kriitiliselt kommenteerida oma varasemat õppimis- ja kultuurikogemust.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 75% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 25% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Antiikkeelte ja -kultuuride õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise emakeele-, vene keele võõrkeelena, vene keele emakeelena, saksa keele, inglise keele, soome keele, lingvistika-, eesti kirjanduse, rahvaluule-, filosoofia-, ajaloo-, usundiõpetuse või ühiskonnaõpetuse olümpiaadi lõppvoorust;
- tulnud üleriigilisel gümnaasiumõpilaste tõlkevõistlusel vähemalt ühe keele arvestuses kümne parima hulka;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused mille läbimise eest on võimalik saada kandideerimisel lisapunkte:
- Antiikaja kultuuripärand (P2TP.TK.104) 3EAP
Intervjuu klassikalise filoloogia vilistlase ja õppejõu Maria-Kristiina Lotmaniga
Professor Janika Päll ja Ivo Volt Kuku raadio taskuhäälingus „Kuue samba taga“. „Antiikkeelte ja kultuuride mõjust meie keele- ning kultuuriruumi kujunemisele“
Vilistlase Marilyn Fridolini artikkel Postimehes
Antiikkeelte ja -kultuuride õppekava tutvustava infotunni (2021) salvestis:
