Antiikkeeled ja -kultuurid
Bakalaureuseõpe
15. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
30. juuni
Lõpeb avalduste vastuvõtt
17. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
31. august
Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat
180 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
12
Õppetasu
tasuta
See on ainus õppekava maailmas, mille alusel saad õppida tundma antiikkeeli ja -kultuure kõrghariduse tasemel eesti keeles. Tunniplaanis on nii keelekursused ja kirjandustekstide põhised kui ka üldkultuurilised õppeained, mis annavad laia silmaringi ning hea eelduse, et tegeleda keelte, kirjanduse ja kultuuriga üldisemalt. Loengute-seminaride vormis õppe kõrval püüame korraldada õppereise antiikkultuuriga seotud paikadesse ja muuseumidesse ning kaasame üliõpilasi tõlke-, teadus- ja praktikaprojektidesse.
Klassikalise filoloogi haridus on andnud mulle oskuse suhelda vabalt päris mitmes keeles, aga ka võime mõista sõna jõudu neis keeltes laiemalt, analüüsida keerukaid tekste, leida õiged sõnad kirglikes vaidlustes sündivatele visioonidele ja strateegiatele ning väljenduda nii paberil kui ka kõnetoolis lühidalt, tabavalt ja arusaadavalt. Seda on päris palju maailmas, kus kommunikatsioonist on saanud edu alus.
Katrin Kiisler
vilistlane, Riigikantselei strateegiabüroo nõunik
Antiiki ja selle järelmõju valdkondi (keelt, kirjandust, ajalugu) saab tundma õppida antiikautorite tekstide vahendusel, mõtestades neid keeleliselt, kirjanduslooliselt ja ajalooliselt. Seepärast omandavad üliõpilased esmalt vilumuse töötada ladina- ja vanakreekakeelsete tekstidega.
Peale keeleoskuse saad tänu antiikkirjanduse, mütoloogia, ajaloo ja olmekultuuri, aga ka antiikkunsti ja -filosoofia üldkursustele ülevaate tekstide tõlgendamise võimalustest ning õpid kasutama klassikalise filoloogiaga seotud elektroonilisi ressursse ja andmebaase. Külalisõppejõudude loengud ja töö erialakirjandusega toetab erialasõnavara omandamist ka nüüdisaja keeltes.
Stuudium koosneb humanitaaria alusmoodulist, erialastest keeleõppe- ja harjutustundidest, mõne autori tekste või mõnda kirjandusžanri käsitlevatest seminaridest, antiikkultuuri loengutest ning praktikaainetest.
Semester või kaks on võimalik veeta vahetusüliõpilasena välismaal.
Image
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Eri lendude üliõpilaste, vilistlaste ja õppejõudude vahel on tihe side, sageli korraldatakse ühisüritusi. Tavapärase õppetöö kõrval käime antiigiga seotud näitustel, etendustel jm ning kui võimalik, korraldab klassikalise filoloogia osakond õppereise välismaale.
Meie üliõpilased on osalenud kirjandusfestivalil Prima Vista, teadlaste ööl ja kirjandusteoste (nt Homerose eeposed, Apuleiuse „Metamorfoosid“) avalikel ettekannetel. Samuti on nad abiks näituste ja konverentside ettevalmistamisel.
Teeme koostööd Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ja raamatukoguga, kus meie üliõpilased osalevad ka teadusprojektides.
Image
Meie vilistlased on suundunud tööle ülikoolidesse, antiikkeelte ja teiste võõrkeelte õpetajaks koolidesse, teadustöötajaks muuseumidesse ja arhiividesse, toimetajaks kirjastustesse, raamatukogudesse ning mujale. Paljudest on saanud tõlkijad, sest antiikkirjanduse olulistest tekstidest on eesti keelde ümber pandud ainult väike osa.
Pea- ja kõrvaleriala nutikalt kombineerinud üliõpilane on laiendanud selle käigus oma silmaringi, tänu millele on kindlasti võimalik saavutada tööturul edu. Näiteks on meie vilistlaste seas diplomaate ja ministreid.
Paljud meie lõpetajad jätkavad õpinguid magistri- ja doktoriõppes.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (75%),
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse koosneb kahest osast:
- kirjaliku osa aluseks olev tekst saadetakse kandidaadile 6. juulil 2026 kell 10.00 ning tuleb saata tagasi märgitud e-posti aadressile 7. juulil hiljemalt kell 18.00
- suuline osa 8. juulil 2026 alates kell 10.00 Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 406 või veebikeskkonnas Zoom
Antiikkeeled ja -kultuurid on eriala, mis keskendub antiikaja kirjandusele ja keeltele, milles seda kirjandust loodi, s.o ladina ja kreeka keel. Erialakatsel ei eeldata, et ollakse varem neid keeli õpitud – eelduseks eriala valimisel on huvi keelte vastu. Antiikkeelte ja -kultuuride erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast, millest kumbki moodustab 50% erialakatse tulemusest. Erialakatse toimub eesti keeles.
Erialakatse kirjalik osa
Kirjalikuks ülesandeks on kirjutada essee. Essee kirjutamiseks on aega umbes 1,5 päeva (kirjaliku osa aluseks olev tekst saadetakse kandidaadile 6. juulil 2026 kell 10 ning see tuleb saata tagasi märgitud e-posti aadressile 7. juulil hiljemalt kell 18.00).
Essee kirjutamiseks tuleb eelnevalt läbi lugeda üks etteantud antiikkultuuri, -keeli, nende järelmõju puudutaval või muul lähedasel teemal avaldatud essee/artikkel/raamatukatkend vms. Sellest lähtuvad essee teemad, valida on 2-3 erineva teemapüstituse vahel.
Essee hindamiskriteeriumid:
- oskus etteantud tekstist leida olulised pidepunktid ning nendest lähtuvalt ehitada üles oma arutluskäik (analüüsi- ja probleemipüstitusoskus);
- kirjalik väljendusoskus;
- kandidaadi üldine silmaring.
Erialakatse suuline osa
Suuline osa toimub vestluse vormis. Vestlus kestab umbes 15–20 minutit. Vestluse ajad ja viis lepitakse kandidaadiga kokku individuaalselt peale kirjaliku osa esitamist.
Vestluse teemad:
- Euroopa kultuuriloo küsimused, loetud raamatud, teater, filmid jm kultuuriga seotud teemad. See osa vestlusest peaks näitama kandidaadi lugemis- ja kultuurihuvi ning üldist erudeeritust.
- Kandidaadi gümnaasiumiõpingud: millised õppeained on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukam olnud; kas ja millisel teemal on ta uurimistöid või referaate kirjutanud või ettekannetega esinenud, millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid; kas kandidaat on osalenud olümpiaadidel või muudel õpilaskonkurssidel, millistel erialadel, milliste tulemustega.
- Kandidaadi varasem kokkupuude antiikkultuuriga, -ajalooga, keelte õppimisega üldisemalt.
Vestluse hindamiskriteeriumid:
- suulise eneseväljenduse selgus ja mõttekäikude seotus;
- kandidaadi sobivust hinnatakse selle põhjal, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada;
- motiveerituse veenev ülesnäitamine, oskus kriitiliselt kommenteerida oma varasemat õppimis- ja kultuurikogemust.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Antiikkeelte ja -kultuuride õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise eesti kirjanduse, inglise keele, saksa keele, soome keele, usundiõpetuse, vene keele võõrkeelena, vene keele emakeelena, ühiskonnaõpetuse, ajaloo-, emakeele-, filosoofia-, lingvistika- või rahvaluuleolümpiaadi lõppvoorust;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70 punktile.
NB! Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Lisapunktide taotlemine
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada lisapunkte. Lisapunkte andev kursus:
- Antiikaja kultuuripärand (P2TP.TK.104) 3EAP
NB! Kursuse eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
Intervjuu klassikalise filoloogia vilistlase ja õppejõu Maria-Kristiina Lotmaniga
Professor Janika Päll ja Ivo Volt Kuku raadio taskuhäälingus „Kuue samba taga“. „Antiikkeelte ja kultuuride mõjust meie keele- ning kultuuriruumi kujunemisele“
Vilistlase Marilyn Fridolini artikkel Postimehes
Antiikkeelte ja -kultuuride õppekava tutvustava infotunni (2021) salvestis:
