Skandinaavia keeled ja kultuurid

Osakonna erialadele võtame üliõpilasi vastu eri aastatel järgmiselt:

• norra keel ja kirjandus – 2025. aastal
• taani keel ja kirjandus – 2026. aastal
• rootsi keel ja kirjandus – 2027. aastal

Eelteadmisi nendest keeltest ei ole sisseastujal vaja, sest esimesel aastal ootab sind intensiivne keeleõpe. Alates teisest aastast oled valmis õppima peaaegu täielikult oma eriala keeles. Kolmandal aastal õpid ka ülejäänud kahte Skandinaavia keelt, mida on tänu nende sarnasusele ja tugevale põhjale kerge omandada.

Keeleõpet täiendavad kirjandus-, ajaloo-, ühiskonna- ja kultuuriained, mis avardavad silmaringi ning aitavad paremini mõista uut keelt ja kultuuri. Nii võid avastada end uurimast väga erinevaid valdkondi alates viikingilaevade arheoloogilistest väljakaevamistest kuni tänapäeva Skandinaavia lastekirjanduseni.

Külalislektorid Norrast, Taanist ja Rootsist loovad sellise keskkonna, nagu õpiksidki mõnes Skandinaavia riigis kohaliku õppejõu juhendamisel. Meil õpitakse enamasti väikestes rühmades, kus õppejõud saavad üliõpilasi võrdselt juhendada. Tundides tehakse nii iseseisvaid ülesandeid kui ka rühmatöid. Aktiivne osalemine õppetöös on oluline.

Saad minna vahetusüliõpilasena kuni aastaks välismaale, et õppida mõnes Skandinaavia ülikoolis ning kogeda kohalikku elu ja kultuuri. Samuti võid seal läbida suvekursusi.

Image

Kokkuhoidva osakonnana korraldame palju ühisüritusi ja hoiame au sees Skandinaaviamaade traditsioone. Luciapäeval laulame Tartu Raekoja platsil, sügisel tähistame kaneelisaiapäeva, samuti küpsetame vahvleid, teeme rootsipäraseid fika-nimelisi kohvipause, korraldame filmi- ja kirjandusõhtuid, käime igal aastal õppereisidel, kohtume suursaadikutega ning aeg-ajalt isegi kuningapere liikmetega.

Tartu kesklinnas asuvas õppehoones on moodsad klassiruumid ning üliõpilaste õdus puhkeruum koos kööginurga ja rõduga. Samas majas asub ka raamatukogu, kus on kolm valgusküllast korrust, hubased ja vaiksed õppimisnurgad ning rikkalikult eri keeltes raamatuid.

Vaata videost, mida arvavad üliõpilased Skandinaavia keelte ja kirjanduse erialast.

Image

Lõpetades oled omandanud vähemalt ühe Skandinaavia keele väga heal tasemel. Sind oodatakse tööle tegevusaladele, kus vajatakse head analüüsioskust ning mõne Skandinaavia keele valdamist või sealse ajaloo ja kultuuri tundmist.

Meie vilistlased tegutsevad mitmekesistes valdkondades – nad tõlgivad nii ilukirjandust kui ka erialatekste, töötavad keeleõpetajate, tõlkijate või tõlkidena (sealhulgas Brüsselis), ning täidavad erinevaid rolle saatkondades ja ministeeriumides. Samuti leiab neid tegutsemas kultuuri- ja ärivaldkonnas.

Oskuste ja teadmiste täiendamiseks soovitame jätkata õpinguid magistrantuuris, milleks loob kõik eeldused bakalaureuseõpingute edukas läbimine. Lõpetamise järel saad valida kahe magistrikava vahel: „Euroopa keeled ja kultuurid“ või „Võõrkeeleõpetaja“

Kandideerimiseks peab sul olema

• keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
• eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaat0a eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
  

Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava koosneb kolmest erialast: rootsi keel ja kirjandus, norra keel ja kirjandus ning taani keel ja kirjandus. Igal aastal toimub vastuvõtt ühele erialale. 2026. aastal võetakse üliõpilasi vastu taani keele ja kirjanduse erialale, 2027. aastal rootsi keele ja kirjanduse erialale ning 2028. aastal norra keele ja kirjanduse erialale.

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

• erialakatse (75%),
• eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.

Erialakatse

7. või 9. juulil 2026 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom

Eritingimusel kandideerimine

Skandinaavia keeled ja kultuurid õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on

• sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.