Skandinaavia keeled ja kultuurid
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava on Eestis ainulaadne ning siin omandatud teadmised ja oskused annavad sulle eelise nii edasiõppimisel kui ka tööturul. Õpingutes keskendud ühele Skandinaavia keelele, kuid õpid tundma ka kaht teist keelt. Skandinavistikast leiad eest Põhjala entusiastide kogukonna, mis on piisavalt väike, et sind näha ja väärtustada, kuid samas küllalt suur, et sa leiaksid just endale sobiva uurimisvaldkonna ja õpitee.
„Iga omandatud võõrkeel avab justkui uue maailma oma keeleliste eripärade, oma ühiskonna, kultuuri ja kirjandusega. Skandinaavia keelte ja kultuuride eriala ongi tee ühte sellisesse maailma. Õpingute käigus on võimalik omandada tugev keeleline pädevus ning süveneda endale meelepärasesse temaatikasse kas keele, kirjanduse või laiemalt kultuuri valdkonnas.“
Õppekava hõlmab aineid, mis on seotud keele, kirjanduse, ajaloo, ühiskonna ja kultuuriga. Nii võid avastada end uurimast väga erinevaid valdkondi alates viikingilaevade arheoloogilistest väljakaevamistest tänapäeva Taani kultuurini välja.
Me paneme suurt rõhku keeleõppele, tänu millele on kõik meie lõpetajad omandanud heal tasemel vähemalt ühe Skandinaavia keele. Eelteadmisi õpitavast keelest ei ole vaja, sest sa alustad esimest aastat intensiivse keeleõppega.
Õpe on valdavalt seminaride ja praktikumide vormis, milles on tarvis aktiivselt osaleda. Kombineerides teoreetilisemaid ning rohkem iseseisvat tööd nõudvaid praktilisema suunitlusega aineid, paned sa aluse teadmistele erinevates valdkondades ja tõstad oma keeleoskuse taset.
Kohalike lektorite kõrval töötavad meil skandinavistika professor ja külalislektorid Skandinaaviast. Rahvusvahelises õpikeskkonnas ühendatakse eri õpetamistraditsioonidest pärit metoodikaid.
Samuti innustame oma üliõpilasi õppima vahetusüliõpilasena ühe või kaks semestrit mõnes Skandinaavia ülikoolis ning osalema suvekursustel.
Osakonna elu lahutamatu osa on mitmesugused kultuuriüritused ja muud ühised ettevõtmised, mis on suunatud nii osakonnale kui ka huvilistele väljastpoolt ülikooli. Nende seas on näiteks konverentsid, filmiõhtud ja tähtpäevade tähistamised.
Sa oled oodatud tööle kõigile tegevusaladele, kus vajatakse head analüüsioskust ning mõne Skandinaavia keele valdamist ja/või Skandinaavia ajaloo ja kultuuri tundmist.
Meie vilistlased tõlgivad ilukirjandust ja erialatekste, on keeleõpetajad, tõlgid Brüsselis ning töötavad mitmesugustel ametikohtadel saatkondades, ministeeriumides ning kultuuri ja äri alal.
Professionaalsete oskuste ja teadmiste täiendamiseks soovitame jätkata õpinguid magistrantuuris, milleks loob kõik eeldused bakalaureuseõpingute edukas läbimine.
Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava koosneb kolmest erialast: rootsi keel ja kirjandus, norra keel ja kirjandus ning taani keel ja kirjandus. Igal aastal toimub vastuvõtt ühele erialale. 2023. aastal võetakse üliõpilasi vastu taani keele ja kirjanduse erialale, 2024. aastal rootsi keele ja kirjanduse erialale ning 2025. aastal norra keele ja kirjanduse erialale.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Skandinaavia keelte ja kultuuride taani keele ja kirjanduse eriala erialakatse on kirjalik eksam, mis sooritatakse eesti või inglise keeles (ingliskeelse testi võivad sooritada kandidaadid, kes on omandanud keskhariduse välisriigis või mõnel muul põhjusel pole sooritanud riigieksameid).
Erialakatse toimub 4. juulil ja 6. juulil 2023 kell 12.00 elektroonselt. Lisainfo
Eestikeelne erialakatse
Eestikeelse eksami läbimiseks tuleb hoolikalt läbi lugeda etteantud tekst ning vastata esitatud küsimustele. Tekstidena on kasutusel keele, kirjanduse või kultuuriga seotud küsimusi käsitlevad artiklid või katkendid pikematest teemakäsitlustest, mis on suunataud laiale publikule.
Eelkõige hinnatakse oskust tekstist vajalikku informatsiooni üles leida, märgata loogilisi seoseid, eristada olulist ebaolulisest, hinnata väidete paikapidavust ja põhjendatust. Eksamil esitatud küsimused võivad puudutada ka tekstiga kaugemalt seotud teemasid ning kontrollida kandidaadi üldkultuurilist pädevust. Eksami abil selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi valmisolek õppida Tartu Ülikoolis maailma keelte ja kultuuride kolledži bakalaureuseõppekavadel, kus peatähelepanu all on erinevate keelte ja kultuuride uurimine.
Sama sisseastumiseksamit kasutatakse ka järgmiste erialade vastuvõtul:
- hispaania keel ja kirjandus
- prantsuse keel ja kirjandus
Ingliskeelne erialakatse
Väliskandidaadid saavad eestikeelse eksami asemel sooritada ingliskeelse eksami. Ingliskeelse eksami korral kontrollitakse analüütilise lugemise ja kirjutamise oskust. Selleks antakse kandidaadile kohapeal tutvumiseks tekst ning palutakse lühidalt vastata sellega seotud küsimustele. Kandidaadi vastuste põhjal hinnatakse teksti mõistmise oskust ja struktureeritud, loogilise ja keeleliselt korrektse vastuse vormistamise oskust.
Hindamine
Erialakatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
- üldine orienteerumine ajalooperioodides ja ajaloo baasteadmistes;
- analüüsi, arutlus- ja üldistusoskus;
- suuline väljendusoskus.
Erialakatsel on võimalik saada kuni 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 75% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 25% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Skandinaavia keeled ja kultuurid õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
Betti Marie Peterson. Vigadest keeleõppes
Artikkel „Нарвитянка рассказывает, каково это – учиться на отделении скандинавистики Тартуского университета“
Tiina Kattel ja Antonina Kostina Kuku raadio taskuhäälingus „Kuue samba taga“. Milliseid naabrite keeli õpetatakse Tartu Ülikoolis?
Tõlkekogumik „Eesti hääled Põhjala keeltes I“
Kogumik „Eesti hääled Põhjala keeltes II. Põhjala keelte õpetamine Eestis uuel iseseisvusperioodil“
Lühivideo skandinavistika üliõpilaste mõtetest oma eriala ja õpingute kohta
