Tõlkeõpetus
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat
120 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
16
Õppetasu
tasuta
Mitmekülgses ja praktilise väljundiga magistriõppes saad põhjalikud teadmised tarbetekstide tõlkimisest ja tõlketehnoloogiast. Sind ootab paindlik õpe, milles arvestame õpingute kõrvalt töötava üliõpilase vajadusi ja võimalusi. Vilistlasena leiad rakendust keele- ja kultuurispetsialistina nii Eestis, Euroopa Liidu institutsioonides kui ka mujal maailmas.
„Tõlkija töö on imetore elukestev õpe, kui oled valmis end proovile panema ning julgelt eripalgelistest töödest läbi närima. Võimalus tutvuda tõlkeseminarides mitmesuguste tekstidega ja suuremad ämbrid läbi kolistada teeb elu märksa lihtsamaks. Samuti on tõlkemagistri kraadist kasu hangetes osalemisel ja koostööpartnerite leidmisel.“
Katrin Kask, vilistlane, inglise keele vandetõlk aastast 2017
Õpingutes keskendud kirjalikule tõlkele. Saad erialased ja sotsiaalsed oskused, et töötada professionaalse keele- ja kultuurispetsialistina. Lisaks tõlkimisoskusele omandad vilumuse kasutada levinud tõlkeabiprogramme ja -tehnoloogiat.
Võimalik on spetsialiseeruda tõlkimisele inglise, prantsuse või vene keelest eesti keelde ja vastupidi. Saksa keel on õppekavas teise võõrkeelena ja tõlgitakse ainult saksa-eesti suunal.
Sa valid õpinguteks kaks võõrkeelt. Sisseastumisel peab üks neist olema su aktiivne võõrkeel (soovitatav tase C1), kuna seminarides tõlgime ka sellesse keelde. Teise võõrkeele puhul piisab passiivsest keeleoskusest (soovitatav tase B1), sest tõlgitakse ainult eesti keelde.
Õppetöös osalemiseks on kindlasti vajalik inglise keele oskus, kuna osa loenguid ja seminare on inglise keeles.
Keele- ja tõlketeaduse seminarides õpid tundma ja looma seoseid oma eriala ning teiste valdkondade vahel. Praktikumides omandad majandus-, õigus-, teadus- ja tehnikatekstide ning Euroopa Liidu tekstide tõlkimise oskused.
Õppetööga kaasneb praktika tõlkimisega tegelevates ettevõtetes ja asutustes.
Õppejõudude seas on praktikutest tegevtõlkijate kõrval tunnustatud professorid, näiteks Euroopa Tõlkeuuringute Liidu asepresident Luc van Doorslaer. Õppetöösse kaasatud ettevõtete esindajad tutvustavad magistrantidele olusid tõlketurul ja tõlkija elukutse muutuvat olemust.
Et õppekava kuulub mainekasse võrgustikku European Master’s in Translation (EMT), võid olla kindel, et omandad parima hariduse tõlkijana tegutsema asumiseks.
Image
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Tõlkimise õppimiseks on raske leida paremat kohta kui Tartu Ülikool. Sa asud õppima Tartu kesklinnas Lossi 3 õppehoones. Siin on mõnusad ja moodsad klassiruumid, köögiosa ja rõduga tudengituba, hubaste õppimisnurkadega raamatukogu ning toetavad õppejõud.
Arvutiklassis on sinu käsutuses tõlkeabitarkvara ja masintõlkeprogrammid. Tõlkeseminarid toimuvad väikestes rühmades ning avatud ja inspireerivas õhkkonnas.
Saad osaleda keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli traditsiooniks saanud sügis- ja kevadkoolides. Neis on ühendatud meeleolukad väljasõidud loodusesse ning huvitavad ettekanded ja töötoad. Iga aasta septembris tähistame rahvusvahelist tõlkijate päeva.
Image
Meie vilistlased töötavad tõlkevaldkonnas (sh vandetõlkidena), aga ka muudel elualadel, kus on vajalik väga hea keele- ja kultuuritundmine, tekstiloomeoskus ning analüüsivõime.
Tõlkeõpetuse magistrikraadi omandanud on kas ettevõtjana iseenda tööandjad või leidnud rakendust tõlkebüroodes, kirjastustes, ülikoolides, ministeeriumides ja teistes avaliku sektori asutustes. Samuti töötab meie vilistlasi saatkondades, rahvusvahelistes ettevõtetes, Euroopa Liidu institutsioonides ja muudes organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse toimub:
- 15. aprillil 2025 kell 10.00 (kirjalik osa) ja kell 13.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 325 või
- 8. või 10. juulil 2025 kell 10.00 (kirjalik osa) ja kell 14.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 325
Kirjaliku tõlke erialakatse eesmärk on võimaldada üliõpilaskandidaadil näidata oma sobivust, eeldusi ja motiveeritust kirjaliku tõlke erialal õppimiseks. Eelkõige selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi esimese võõrkeele (inglise või prantsuse või vene keele) ja eesti keele, samuti võõrkeelsest erialatekstist arusaamise ja eestikeelse kokkuvõtte tegemise oskus.
Ülesehitus ja sisu
Kirjaliku tõlke erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse kirjalikus osas peab kandidaat lugema võõrkeelset teksti, eesti keeles sõnastama teksti pealkirja ja teksti tutvustava juhtlõigu (st tegema teksti sisust lühikokkuvõtte) ning vastama eesti- ja võõrkeelsetele küsimustele.
Katse suuline osa on intervjuu, mille küsimused võivad puudutada kirjalikus osas loetud teksti, kandidaadi erialast tausta, tema keele- ja kultuurialaseid teadmisi, võimalikku varasemat tõlketöö kogemust, samuti motiveeritust õppekaval õppimiseks. Intervjuu toimub eesti ja kandidaadi esimeses võõrkeeles.
Erialakatse mõlemad osad toimuvad samal päeval. Kirjalik osa kestab 60 ja suuline 20 minutit.
Hindamine
Eksamikomisjon hindab erialakatses kandidaadi keelelist pädevust, väljendusoskust eesti ja võõrkeeles, sh oskust selgitada oma seisukohti ja motiveeritust.
Komisjon hindab kandidaate 100 punkti süsteemis. Kumbki osa annab maksimaalselt 50 punkti. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoniliikmete keskmise hinde alusel. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.
Tõlkeõpetuse vilistlased oma õpi- ja töökogemusest
Professor Luc van Doorslaeri inauguratsiooniloeng „Tõlketeaduse vahepealsus“
European Master’s in Translationi blogi
Reelika Saare koostatud masintõlke toimetamise õppevahend
