Tõlkeõpetus
1. veebruar
26. juuni
12. juuli
2. september
Mitmekülgne ja praktilise väljundiga õppekava annab põhjalikud teadmised tarbetekstide tõlkimisest ja tõlketehnoloogiast. Sind ootab paindlik õpe, milles arvestame õpingute kõrvalt töötava üliõpilase vajadusi ja võimalusi. Vilistlasena leiad rakendust keele- ja kultuurispetsialistina nii Eestis, Euroopa Liidu institutsioonides kui ka mujal maailmas.
„Tõlkija töö on imetore elukestev õpe, kui oled valmis end proovile panema ning julgelt eripalgelistest töödest läbi närima. Võimalus tutvuda tõlkeseminarides mitmesuguste tekstidega ja suuremad ämbrid läbi kolistada teeb elu märksa lihtsamaks. Samuti on tõlkemagistri kraadist kasu hangetes osalemisel ja koostööpartnerite leidmisel.“
Tõlkeõpetuse õppekaval on kaks suunda: kirjalik tõlge ja suuline tõlge. 2023. õppeaastal võtame üliõpilasi vastu ainult kirjaliku tõlke erialale.
Kirjaliku tõlke erialal omandad erialased ja sotsiaalsed oskused tööks professionaalse keele- ja kultuurispetsialistina. Lisaks tõlkimisoskusele omandad oskuse ja vilumuse kasutada levinud tõlkeabiprogramme ja tõlketehnoloogiaid. Võimalik on spetsialiseeruda tõlkimisele inglise, prantsuse või vene keelest eesti keelde ja vastupidi. Saksa keel on alates 2023. aastast tõlkeõpetuse õppekavas vaid teise võõrkeelena ehk võimalik on osaleda saksa-eesti tõlkeseminarides. Õpingute ajal keskendud kahele võõrkeelele, millest sisseastumisel üks peab olema aktiivne võõrkeel (soovitatav tase C1), kuna seminarides tõlgitakse ka võõrkeelde. Teise võõrkeele puhul piisab passiivsest keeleoskusest (soovitatav tase B1), sest tõlgitakse ainult eesti keelde. Õppetöös osalemiseks on kõigil kindlasti vajalik inglise keele oskus, kuna osa loenguid ja seminare on inglise keeles.
Keele- ja tõlketeaduslikes seminarides õpid tundma ja looma seoseid oma eriala ja teiste valdkondade vahel, praktikumides omandad oskused majandus-, õigus-, teadus- ja tehnikatekstide ning Euroopa Liidu tekstide tõlkimiseks. Õppejõudude seas on praktikutest tegevtõlkijate kõrval ka tunnustatud professorid, näiteks Euroopa Tõlkeuuringute Liidu asepresident Luc van Doorslaer.
Õppetööga kaasneb praktika tõlkimisega tegelevates ettevõtetes. Praktikumidesse on kaasatud ettevõtete esindajad, kes tutvustavad üliõpilastele olusid tõlketurul ja tõlkija elukutse muutuvat profiili. Õppekava kuulumine mainekasse võrgustikku European Master’s in Translation (EMT) annab sulle kindluse, et saad parima ettevalmistuse tõlketurul tegutsema asumiseks.
Tõlkimise õppimiseks on raske leida paremat kohta kui Tartu Ülikool: meil on mõnusad auditooriumid, toetavad õppejõud ja üliõpilastoad. Tõlkeseminarid toimuvad väikestes rühmades ning avatud ja inspireerivas õhkkonnas. Arvutiklassis on sinu käsutuses tõlkeabitarkvara ja masintõlkeprogrammid.
Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli traditsioonilistes sügis- ja kevadkoolides on ühendatud meeleolukad väljasõidud loodusesse ning huvitavad ettekanded ja töötoad.
Iga aasta 30. septembril tähistame rahvusvahelist tõlkijate päeva seminariga.
Meie vilistlased töötavad tõlkevaldkonnas, aga ka paljudel muudel elualadel, mis nõuavad väga head keele- ja kultuuritundmist, tekstiloomeoskust ning analüüsivõimet.
Nad on kas ettevõtjana iseenda tööandjad või leidnud töö tõlkebüroodes, kirjastustes, ülikoolides, ministeeriumides ja teistes avaliku sektori asutustes, saatkondades, ettevõtetes, Euroopa Liidu institutsioonides ning muudes organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal. Paljud meie vilistlased töötavad vandetõlgina.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse toimub:
- 16. aprillil 2024 kell 10.00 (kirjalik osa) ja kell 13.00 (suuline osa) aadressil Jakobi 2-105, Tartu või
- 2. ja 4. juulil 2024 kell 10.00 (kirjalik osa) ja kell 14.00 (suuline osa) aadressil Lossi 3-325, Tartu
Kirjaliku tõlke erialakatse eesmärk on võimaldada üliõpilaskandidaadil näidata oma sobivust, eeldusi ja motiveeritust kirjaliku tõlke erialal õppimiseks. Eelkõige selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi esimese võõrkeele (inglise või prantsuse või vene keele) ja eesti keele, samuti võõrkeelsest erialatekstist arusaamise ja eestikeelse kokkuvõtte tegemise oskus.
Ülesehitus ja sisu
Kirjaliku tõlke erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse kirjalikus osas peab kandidaat lugema võõrkeelset teksti, eesti keeles sõnastama teksti pealkirja ja teksti tutvustava juhtlõigu (st tegema teksti sisust lühikokkuvõtte) ning vastama eesti- ja võõrkeelsetele küsimustele.
Katse suuline osa on intervjuu, mille küsimused võivad puudutada kirjalikus osas loetud teksti, kandidaadi erialast tausta, tema keele- ja kultuurialaseid teadmisi, võimalikku varasemat tõlketöö kogemust, samuti motiveeritust õppekaval õppimiseks. Intervjuu toimub eesti ja kandidaadi esimeses võõrkeeles.
Erialakatse mõlemad osad toimuvad samal päeval. Kirjalik osa kestab 60 ja suuline 20 minutit.
Hindamine
Eksamikomisjon hindab erialakatses kandidaadi keelelist pädevust, väljendusoskust eesti ja võõrkeeles, sh oskust selgitada oma seisukohti ja motiveeritust.
Komisjon hindab kandidaate 100 punkti süsteemis. Kumbki osa annab maksimaalselt 50 punkti. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoniliikmete keskmise hinde alusel. Õppekohale kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidetakse paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Tõlkeõpetuse vilistlased oma õpi- ja töökogemusest
Professor Luc van Doorslaeri inauguratsiooniloeng „Tõlketeaduse vahepealsus“
European Master’s in Translationi blogi
Reelika Saare koostatud masintõlke toimetamise õppevahend
