Tõlkeõpetus
Magistriõpe
1. veebruar
30. juuni
17. juuli
31. august
Tõlkimine on keeleline ja kultuuriline vahendamine, mis aitab ideedel ja teadmistel liikuda eri keeltes ja kultuuriruumides. Tõlkeõpetuse magistriõppes on võimalik õppida tõlkimist ja nüüdisaegseid tõlketehnoloogiaid ning arendada keelelist täpsust ja analüütilist mõtlemist. Vilistlasena võid leida rakendust keele- ja kultuurispetsialistina nii Eestis, Euroopa Liidu institutsioonides kui ka mujal maailmas.
„Tõlkija töö on imetore elukestev õpe, kui oled valmis end proovile panema ning julgelt eripalgelistest töödest läbi närima. Võimalus tutvuda tõlkeseminarides mitmesuguste tekstidega ja suuremad ämbrid läbi kolistada teeb elu märksa lihtsamaks. Samuti on tõlkemagistri kraadist kasu hangetes osalemisel ja koostööpartnerite leidmisel.“
Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava kuulub Eestis ainsana mainekasse Euroopa kirjaliku tõlke magistriõppe võrgustikku (EMT) ja annab sulle võimaluse omandada tipptasemel haridus tõlkijana töötamiseks.
Õpingutes keskendud kirjalikule tõlkele ning õpid tundma tõlkija tööd tänapäevases tehnoloogiarikkas keskkonnas. Omandad erialased ja sotsiaalsed oskused, et töötada professionaalse keele- ja kultuurispetsialistina. Lisaks tõlkimisoskusele areneb su vilumus kasutada levinud tõlkeabiprogramme ja -tehnoloogiat, mis on nüüdisaegse tõlkija igapäevased töövahendid.
Õppekavas on ühendatud seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Osalemiseks on kindlasti vaja inglise keele oskust, kuna osa loenguid ja seminare on inglise keeles. Tõlkeseminarid toimuvad eraldi väikestes keelerühmades, kus harjutatakse tõlkimist inglise, prantsuse või vene keelest eesti keelde ja vastupidi. Üks võõrkeeltest peab olema vähemalt tasemel C1, teine soovitavalt B1. Saksa keel on õppekavas teise võõrkeelena, tõlkimist harjutatakse ainult saksa-eesti suunal.
Õppejõudude seas on nii tegevtõlkijad kui ka tunnustatud professorid. Õppetöösse kaasatakse tõlkevaldkonna esindajaid, kes tutvustavad tõlketuru arengusuundi ja tõlkija mitmekihilist tööd. Õpingute lahutamatu osa on praktika tõlkeoskust nõudval ametikohal, et rakendada omandatud teadmisi tegelikus töökeskkonnas.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Sa asud õppima Tartu südames Lossi 3 õppehoones, mis asub ülikooli peahoone, raekoja ja Toomemäe vahetus läheduses.
Majas on tänapäevased klassiruumid ning õdus puhkeruum koos kööginurga ja rõduga. Sind ootavad toetavad õppejõud ning arvutiklassis on sinu käsutuses uusim tõlketehnoloogia. Läbi kolme korruse ulatuvast valgusküllasest raamatukogust leiad eest hubased ja vaiksed õppimisnurgad.
Enamasti õpitakse väikestes rühmades, mis soodustab arutelu ning avatud ja inspireerivat õpikeskkonda. Õpingute jooksul saad osaleda keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli traditsiooniks saanud sügis- ja kevadkoolides, kus on ühendatud ühised väljasõidud loodusesse ning sisukad ettekanded ja töötoad. Igal aastal tähistame ka rahvusvahelist tõlkijate päeva.
Pärast lõpetamist saad asuda tööle kiiresti muutuvas tõlkevaldkonnas ning mitmel muul elualal, kus hinnatakse täpset keelekasutust, tehnoloogilist valmisolekut, analüüsivõimet, tekstiloomeoskust ja head kultuuritundmist.
Vilistlased leiavad tööd näiteks tõlkebüroodes, kirjastustes ja ülikoolides, aga ka ministeeriumides ja teistes avaliku sektori asutustes. Paljud töötavad rahvusvahelistes ettevõtetes, saatkondades ning Euroopa Liidu institutsioonides, kus hinnatakse oskust vahendada keerukat teavet eri keeltes ja kultuurides. Osa lõpetanutest tegutseb ettevõtjana ja korraldab oma tööd ise, pakkudes tõlketeenuseid või muid keelealaseid lahendusi.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse toimub:
- 17. aprillil 2026 kell 10.00 (kirjalik osa) ja algusega kell 14.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 325 või
- 6. või 7. juulil 2026 kell 10.00 (kirjalik osa) ja algusega kell 13.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 325
Kirjaliku tõlke erialakatse eesmärk on võimaldada kandidaadil näidata oma sobivust, eeldusi ja motiveeritust kirjaliku tõlke erialal õppimiseks. Eelkõige selgitatakse välja kandidaadi esimese võõrkeele (inglise või prantsuse või vene keele) ja eesti keele, samuti võõrkeelsest erialatekstist arusaamise ja eestikeelse kokkuvõtte tegemise oskus.
Ülesehitus ja sisu
Kirjaliku tõlke erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse kirjalikus osas (kuni 50 punkti) peab kandidaat lugema võõrkeelset teksti, eesti keeles sõnastama teksti pealkirja ja teksti tutvustava juhtlõigu (st tegema teksti sisust lühikokkuvõtte) ning vastama eesti- ja võõrkeelsetele küsimustele.
Katse suuline osa (kuni 50 punkti) on intervjuu, mille küsimused võivad puudutada kirjalikus osas loetud teksti, kandidaadi erialast tausta, tema keele- ja kultuurialaseid teadmisi, võimalikku varasemat tõlketöö kogemust, samuti motiveeritust õppekaval õppimiseks. Intervjuu toimub eesti ja kandidaadi esimeses võõrkeeles.
Erialakatse mõlemad osad toimuvad samal päeval. Kirjalik osa kestab 60 ja suuline 20 minutit.
Erialakatse hindamiskriteeriumid
Eksamikomisjon hindab erialakatses kandidaadi keelelist pädevust, väljendusoskust eesti ja võõrkeeles, sh oskust selgitada oma seisukohti ja motiveeritust.
Komisjon hindab kandidaate 100-punkti süsteemis. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoniliikmete keskmise hinde alusel. Kandideerimiseks on vaja erialakatsel saada vähemalt 66 punkti.
Kirjaliku tõlke nooremlektor Marika Borovikova rääkis ERR-i ja Raadio 2 taskuhäälingus, kuidas on tehisaru mõjutanud tõlketeenuseid ja -äri. Samal teemal avaldati Novaatoris artikkel „Tehisaru paneb tõlkijad surve alla ja võtab keskendumisjõu“.
Tõlkeõpetuse vilistlased jagasid, miks õppida tõlkijaks.
Kuula professor Luc van Doorslaeri inauguratsiooniloengut „Tõlketeaduse vahepealsus“.
Loe European Master’s in Translationi blogi.
Tutvu Reelika Saare koostatud masintõlke toimetamise õppevahendiga.
