„Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala annab hea võimaluse tutvuda nii didaktilise kui ka pedagoogilise teooriaga ja seda kohe praktikas rakendada. Tänu magistriõpingutele olin valmis õpetajaameti proovikivideks, sain kolleegi ja õpetajana paremaks meeskonnamängijaks ning oskan öelda sõna sekka ka haridusuuenduse teemadel.“
See on kahe erialaga õppekava: sa saad õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks põhikoolis ja gümnaasiumis või eesti keele võõrkeelena õpetajaks näiteks mitte-eesti koolis või keelekursustel.
Erialaainetest saad põhjalikud teadmised tänapäeva eesti keelest, eesti keelest võõrkeelena, kirjandusajaloost ja -teadusest, eesti ja maailmakirjandusest ning eesti ühiskonnast ja kultuurist.
Kutse- ja ainedidaktika õpingud annavad sulle oskuse kavandada ja teha õppetööd ning analüüsida seda, arvestades muutuvaid haridusvajadusi. Sa õpid kasutama mitmekesiseid, aktiivseid ja kaasahaaravaid õppetegevusi ning juhtima õpperühma.
Õpetajakoolituse magistrikooli valikmoodulist saavad kõik humanitaarainete õpetajad valida aineid, mis kujundavad nende aineüleseid pädevusi, näiteks lõimimis- ja koostööoskust. Samal eesmärgil kogunevad humanitaarainete õpetajaks õppijad igal aastal kahepäevasesse talvekooli.
Meie õppejõud on oma ala asjatundjad. See tähendab, et eesti keele aineid ja didaktikat õpid sa eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, kirjandust ja selle didaktikat kultuuriteaduste instituudis ning kutseõpingute aineid haridusteaduste instituudis. Didaktikaaineid õpetavad koolikogemusega õppejõud.
Lisaks saad valitud eriala kõrval õppida soome keele, lõunaeesti keele ja kultuuri, usundiõpetuse, ladina keele või filosoofiaõpetajaks. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala valinu võib omandada eesti keele võõrkeelena õpetaja lisaeriala.
Kõik magistrandid läbivad pedagoogilise praktika, sest klassi ees olemise tegelikku kogemust on vaja igal tulevasel õpetajal. Eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistrandid võivad gümnaasiumipraktika sooritada kas mitte-eesti gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis või väliskõrgkoolis.
Välispraktikaks saad taotleda Erasmuse programmi stipendiumi.
Sul on võimalik täiendada end vahetusprogrammide kaudu ka mõnes välisülikoolis.
Aktiivsed üliõpilased saavad meeskonnatöö kogemusi üliõpilaskogus ja -esinduses tegutsedes ning huvilised on oodatud filmiõhtutele ja väljasõitudele.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja või eesti keele võõrkeelena õpetaja erialal magistrikraadi omandanud on saanud põhjaliku ettevalmistuse nii eriala- kui ka pedagoogikaainetes ning on tööturul väga nõutud.
Meie vilistlased töötavad eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele võõrkeelena õpetajana üldhariduskoolides ja keelekursustel, aga ka eesti keele ja kultuuri lektorina välisülikoolides.
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase
läbitud nõutud eeldusained
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialalale saad kandideerida, kui oled läbinud vähemalt 48 EAP mahus Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse suunamooduli õppeained (24 EAP) ning kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekava kirjanduse ja teatriteaduse suunamooduli õppeained (24 EAP) või nendega võrdväärsed õppeained, mis on läbitud teistes kõrgkoolides.
Eesti keele võõrkeelena õpetaja erialalale saad kandideerida, kui oled läbinud vähemalt 48 EAP mahus Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppekavast kas (a) eesti keele võõrkeelena suunamooduli ja erialamooduli õppeained või (b) eesti ja soome-ugri keeleteaduse suunamooduli ja eesti keele erialamooduli õppeained või (c) nendega võrdväärsed õppeained, mis on läbitud teistes kõrgkoolides.
Eeldusainete nõuetele vastavad Tartu Ülikooli õppekavad on
humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis õppekava (sh peavad olema läbitud eesti keele ja kirjanduse suunamoodul, eesti keele ja kirjanduse erialamoodul, eesti keele ja kirjanduse valikmoodul).
eesti keele oskus vähemalt C1-tasemel. Vaata eesti keele oksuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse toimub kahes osas:
Erialakatse kirjalikus osas (50%) vastab kandidaat esitatud küsimustele. Küsimused võivad hõlmata kandidaadi erialast ettevalmistust, tema keele- ja kultuurialaseid teadmisi ning motiveeritust õppekaval õppimiseks. Küsimustele vastamiseks on kandidaadil aega 1,5 tundi.
Erialakatse suuline osa (50%) toimub intervjuu vormis, keskendudes kandidaadi varasematele õppimiskogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele.
Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi
Intervjuu kestab 15–20 minutit.
Hindamine
Erialakatse mõlemas osas hinnatakse üliõpilaskandidaadi suulise ja kirjaliku väljenduse selgust ning mõttekäikude seotust, oskust oma seisukohti selgitada ja põhjendada, tuues asjakohaseid näiteid.
Komisjon hindab kandidaatide sooritust 100 punkti süsteemis, intervjuu annab maksimaalselt 50 ja kirjalik osa 50 punkti. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti. Kandidaatide vastuvõtt toimub õppekava üldise pingerea alusel.
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.