Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
Uuel õppeaastal alustavatel üliõpilastel on võimalik kandideerida erialastipendiumile,
mille suurus on kuni 400 eurot kuus.
Vaata täpsemat stipendiumite infot
Magistriõppes saad teada, kuidas õpetada eesti keelt ja kirjandust huvitavalt, tänapäevaselt ja tõhusalt. Õppekavas on erialased ainekursused, didaktika- ja kutseõpingute kursused. Spetsialiseerumisvõimalused on huvitavad ning omandada saad ka lisaeriala, mille puhul on valida soome keele õpetaja, eesti keele võõrkeelena õpetaja, lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja, usundiõpetuse õpetaja, filosoofiaõpetaja ning ladina keele õpetaja eriala.
„Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala annab hea võimaluse tutvuda nii didaktilise kui ka pedagoogilise teooriaga ja seda kohe praktikas rakendada. Tänu magistriõpingutele olin valmis õpetajaameti proovikivideks, sain kolleegi ja õpetajana paremaks meeskonnamängijaks ning oskan öelda sõna sekka ka haridusuuenduse teemadel.“
Magistriõpe kestab sessioonõppena kaks aastat.
See on kahe erialaga õppekava: sa saad õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks põhikoolis ja gümnaasiumis või eesti keele võõrkeelena õpetajaks näiteks mitte-eesti koolis või keelekursustel.
Erialaainetest saad põhjalikud teadmised tänapäeva eesti keelest, eesti keelest võõrkeelena, kirjandusajaloost ja -teadusest, eesti ja maailmakirjandusest ning eesti ühiskonnast ja kultuurist.
Kutse- ja ainedidaktika õpingud annavad sulle oskuse kavandada ja teha õppetööd ning analüüsida seda, arvestades muutuvaid haridusvajadusi. Sa õpid kasutama mitmekesiseid, aktiivseid ja kaasahaaravaid õppetegevusi ning juhtima õpperühma.
Õpetajakoolituse magistrikooli valikmoodulist saavad kõik humanitaarainete õpetajad valida aineid, mis kujundavad nende aineüleseid pädevusi, näiteks lõimimis- ja koostööoskust. Samal eesmärgil kogunevad humanitaarainete õpetajaks õppijad igal aastal kahepäevasesse talvekooli.
Meie õppejõud on oma ala asjatundjad. See tähendab, et eesti keele aineid ja didaktikat õpid sa eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, kirjandust ja selle didaktikat kultuuriteaduste instituudis ning kutseõpingute aineid haridusteaduste instituudis. Didaktikaaineid õpetavad koolikogemusega õppejõud.
Lisaks saad valitud eriala kõrval õppida soome keele, lõunaeesti keele ja kultuuri, usundiõpetuse, ladina keele või filosoofiaõpetajaks. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala valinu võib omandada eesti keele võõrkeelena õpetaja lisaeriala.
Kõik magistrandid läbivad pedagoogilise praktika, sest klassi ees olemise tegelikku kogemust on vaja igal tulevasel õpetajal. Eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistrandid võivad gümnaasiumipraktika sooritada kas mitte-eesti gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis või väliskõrgkoolis.
Välispraktikaks saad taotleda Erasmuse programmi stipendiumi.
Õpe toimub nii eesti ja üldkeelteaduse instituudi, kirjandus- ja kultuuriteaduste instituudi kui ka haridusteaduste instituudi ruumides.
Sul on võimalik täiendada end vahetusprogrammide kaudu ka mõnes välisülikoolis.
Aktiivsed üliõpilased saavad meeskonnatöö kogemusi üliõpilaskogus ja -esinduses tegutsedes ning huvilised on oodatud filmiõhtutele ja väljasõitudele.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja või eesti keele võõrkeelena õpetaja erialal magistrikraadi omandanud on saanud põhjaliku ettevalmistuse nii eriala- kui ka pedagoogikaainetes ning on tööturul väga nõutud.
Meie vilistlased töötavad eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele võõrkeelena õpetajana üldhariduskoolides ja keelekursustel, aga ka eesti keele ja kultuuri lektorina välisülikoolides.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase
-
läbitud nõutud eeldusained
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialalale saad kandideerida, kui oled lõpetanud ühe järgmistest eeldusainete nõuetele vastavatest õppekavadest:
- Tartu Ülikool: eesti ja soome-ugri keeleteadus (sh peab olema läbitud suunamoodul 2.3. Kirjandus I - eeldusained eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppele)
- Tartu Ülikool: kirjandus ja kultuuriteadused (sh peab olema läbitud suunamoodul 2.1. Kirjandus ja teatriteadus ning suunamoodul 2.3. Eesti ja soome-ugri keeleteadus)
- Tartu Ülikool: humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis (sh peavad olema läbitud eesti keele ja kirjanduse suunamoodul, eesti keele ja kirjanduse erialamoodul, eesti keele ja kirjanduse valikmoodul.
Muu õppekava lõpetajana saad kandideerida, kui oled läbinud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse BA õppekavast eesti ja soome-ugri keeleteaduse suunamooduli (24 EAP), kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekavast kirjanduse ja teatriteaduse suunamooduli (24 EAP) või nendega võrdväärsed ained teistes kõrgkoolides.
Eesti keele võõrkeelena õpetaja erialalale saad kandideerida, kui oled lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava. Muu õppekava lõpetajana saad kandideerida, kui oled läbinud eesti keele, võõrkeelte, keeleteaduse ja kultuuri- ja/või pedagoogikaaineid vähemalt 48 EAP mahus. Ainete sobivuse üle otsustab vastav komisjon. -
eesti keele oskus vähemalt C1-tasemel. Antud tasemel eesti keele oskust tõendab eesti keele C1-taseme eksam (sh eesti keele kõrgtaseme eksam) ning eestikeelse kõrgkooli diplom.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse toimub kahes osas:
- kirjalik osa 3. juuli 2023 kell 11.00 Jakobi 2-428
- suuline osa 3. juuli 2023 kell 13.00 Jakobi 2-428
Kirjalik osa
Erialakatse kirjalikus osas (50%) vastab kandidaat esitatud küsimustele. Küsimused võivad hõlmata kandidaadi erialast ettevalmistust, tema keele- ja kultuurialaseid teadmisi ning motiveeritust õppekaval õppimiseks. Küsimustele vastamiseks on kandidaadil aega 1,5 tundi.
Suuline osa
Erialakatse suuline osa (50%) toimub intervjuu vormis, keskendudes kandidaadi varasematele õppimiskogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele.
Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi
- tulevikuperspektiiv, sealhulgas huvi õpetajaks õppimise vastu ning võimalik valmisolek õpetajaametiks;
- varasem haridustee ja võimalik õpetamiskogemus, erialased teadmised ja oskused, motiveeritus edaspidisteks õpinguteks.
Intervjuu kestab 15–20 minutit.
Hindamine
Erialakatse mõlemas osas hinnatakse üliõpilaskandidaadi suulise ja kirjaliku väljenduse selgust ning mõttekäikude seotust, oskust oma seisukohti selgitada ja põhjendada, tuues asjakohaseid näiteid.
Komisjon hindab kandidaatide sooritust 100 punkti süsteemis, intervjuu annab maksimaalselt 50 ja kirjalik osa 50 punkti. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti. Kandidaatide vastuvõtt toimub õppekava üldise pingerea alusel.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
