Võõrkeeleõpetaja
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Uuel õppeaastal alustavatel üliõpilastel on võimalik kandideerida erialastipendiumile,
mille suurus on 400 eurot kuus.
Vaata täpsemat stipendiumite infot
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat
, 120 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe,
sessioonõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
päevaõppes 20, sessioonõppes 19
Õppetasu
tasuta
Võõrkeeleõpetaja magistriõppes on sul rohkesti valikuvõimalusi: siin saad õppida ühe, kahe või rohkema võõrkeele õpetajaks ja lisaerialana veel mõne humanitaaraine õpetajaks. Ootame õppima kõiki, kellel on bakalaureusekraad, väga hea võõrkeeleoskus ning eeldused ja motivatsioon õpetajaametiks. Mitmekülgne üldpedagoogiline, ainealane ja metoodiline väljaõpe on põimitud eri tüüpi praktikatega. Saadav haridus annab avarad võimalused asuda tööle põhikoolis, gümnaasiumis või keeltekoolis nii Eestis kui ka mujal maailmas.
„Magistriõpingute juures pidasin oluliseks võtta oma ülikooliajast maksimum ja võõrkeeleõpetaja programmis nägin palju potentsiaali. Esiteks meeldis mulle kahe lisaeriala võimalus: prantsuse keele kõrvale valisin inglise keele ja eesti keele võõrkeelena. Tänu neile valikutele olen töötanud koolis nii inglise keele õpetajana kui ka näiteks eesti keele õpetajana Long Islandi Suvekodu laagris New Yorgis. Samuti tutvusin nii teiste erialade tudengitega ning mu õpe oli alati mitmekesine ja täis praktikaid. Lisaks õppisin ühe semestri Erasmuse programmi kaudu Prantsusmaal, mida hindan siiani oma igapäevatöös prantsuse keele õpetajana.“
Maili Koorep, vilistlane (prantsuse, inglise ja eesti keel võõrkeelena õpetaja)
Suur osa õppest toimub praktikumide ja seminaride vormis. Õpet täiendab praktika, mis algab suhtlustreeningutest ja vaatlustest ning lõppeb tundide andmisega päris koolis. Nii praktika kui ka osa magistriõppest võid läbida vahetusüliõpilasena välismaal.
Valida saad üheksa peaeriala vahel:
- inglise keele õpetaja
- saksa keele õpetaja
- vene keele õpetaja
- hispaania keele õpetaja
- prantsuse keele õpetaja
- rootsi keele õpetaja
- taani keele õpetaja
- norra keele õpetaja
- antiikkeelte õpetaja
Kõikidele erialadele on ühised pedagoogika- ja psühholoogiaained, samuti võõrkeelte didaktika. Lisaks peaerialale saad valida ühe või kaks lisaeriala. See võib olla näiteks mõni muu võõrkeel peaeriala keelte hulgast, aga ka soome keel, eesti keel võõrkeelena või hoopis filosoofia, käsitöö või ajalugu.
Kui valid peaerialaks inglise keele õpetaja eriala, on sul valida, kas asud õppima päevaõppesse või sessioonõppesse. Samuti saad valida kõikide õppekavas pakutavate lisaerialade vahel. Sessioonõppe kohtumised toimuvad Tartus üle nädala reedeti ja laupäeviti.
Teiste peaerialade (hispaania, saksa, prantsuse, vene, rootsi, taani, norra ja antiikkeelte õpetaja) õpe on päevaõpe, aga nii paindlik, et selle kõrvalt saab tööl käia. Päevaõppe magistrandina saad valida sessioonõppe vormis õpetatavaid lisaerialasid, näiteks eesti keele kui võõrkeele õpetaja eriala.
Kui valid ühe keele õpetaja suuna, saad õppida süvendatult seda eriala või täiendada end õpetamisoskuste alal. Kui valid kaks lisaeriala, pikeneb magistriõpe ühe semestri võrra.
Õpingud lõpevad magistritöö kirjutamisega.
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Õpid peamiselt Lossi 3 õppehoones, kus on uusimate õppevahendite ja tehnikaga klassiruumid, aga ka avarad puhkeruumid ning raamatukogu kõikide vajalike õpikute ja teadusmaterjalidega. Osa õppetööst toimub haridusteaduste instituudi mugavas õppehoones (Jakobi 5).
Mõlemad hooned asuvad Tartu kesklinnas ülikooli peahoone vahetuses läheduses ja on teineteisest ainult mõneminutise jalutuskäigu kaugusel.
Ent õppimine ei ole ainult loengute kuulamine ja praktikumides osalemine. Õpetajakoolituse magistrandina oled aktiivselt kaasatud osakondade uurimisprojektidesse ning saad osaleda teadus- ja kultuuriüritustel.
Kõikidel erialadel on Tartus oma üliõpilastraditsioonid. Seega võtad peale teadmiste magistriõppest kaasa ka inspiratsiooni oma õpetajatee alustamiseks!
Image
Sa saad haridusteaduse magistrikraadi ja õpetajakutse (tase 7). See annab õiguse töötada ühe või mitme aine õpetajana gümnaasiumis ja põhikoolis. Samuti võid töötada keeltekoolis, kõrgkoolis ning muudel elualadel, mis nõuavad võõrkeelte ja kultuuride süvendatud tundmist.
Kui oled läbinud eesti keele võõrkeelena lisaeriala, saad õpetada eesti keelt muukeelsetele inimestele nii Eestis kui ka välismaal.
Tulevase õpetajana oskad teha haridusteaduslikku uurimistööd ja juhendada õpilaste uurimistöid.
Edukad lõpetajad saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning väga hea võõrkeeleoskus (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
2025. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele:
- päevaõppes inglise keele õpetaja, saksa keele õpetaja, vene keele õpetaja, prantsuse keele õpetaja, hispaania keele õpetaja erialadele, rootsi keele õpetaja, taani keele õpetaja, norra keele õpetaja ja antiikkeelte õpetaja erialale
- sessioonõppes inglise keele õpetaja erialale
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse toimub:
- Hispaania, prantsuse ja skandinaavia (norra, rootsi, taani) keele õpetaja:
14. aprillil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
7. juulil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
9. juulil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
- Inglise keele õpetaja (päevaõpe ja sessioonõpe):
14. aprillil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
7. juulil 2025 kl 10.00 (kirjalik osa) ja kl 14.00 (suuline osa) veebis
9. juulil 2025 kl 10.00 (kirjalik osa) ja kl 14.00 (suuline osa) veebis
- Saksa keele õpetaja:
14. aprillil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 227
7. juulil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 227
9. juulil 2025 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 227
- Vene keele õpetaja:
14. aprillil 2025 kl 11.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
7. juulil 2025 kl 11.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
9. juulil 2025 kl 11.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
- Antiikkeelte õpetaja:
11. aprillil 2025 kl 10.00 avaneb kirjalik osa (esitada 13. aprillil kella 10.00ks) ja 14. aprillil (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 406
7. juulil 2025 kl 10.00 avaneb kirjalik osa (esitada 9. juulil kella 10.00ks) ja 11. ja 12. juulil (suuline osa) Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 406
Erialakatse eesmärk on võimaldada kandidaadil näidata oma erialast pädevust ja üldisi akadeemilisi oskusi õppimiseks ja uurimistöö läbiviimiseks võõrkeelte õppimise ja õpetamisega seotud teemadel, välja selgitada kandidaadi huvi õpetajatöö vastu ja valmisolek ning sobivus selleks tööks.
Katse tuleb sooritada erialale vastavas võõrkeeles. Õppekaval on üheksa eriala: hispaania keele õpetaja, inglise keele õpetaja, prantsuse keele õpetaja, saksa keele õpetaja, vene keele õpetaja, norra keele õpetaja, rootsi keele õpetaja, taani keele õpetaja ja antiikkeelte õpetaja. Erinevate võõrkeelte erialadele kandideerimisel tuleb sooritada eksam erinevatel päevadel. Lisaeriala valimise korral sooritatakse katsed õpingute käigus hiljem.
Erialakatse koosneb suulisest ja kirjalikust osast:
- kirjalik osa (50%) põhineb õppimise ja õpetamise teemadega seotud võõrkeelsel tekstil. Kandidaadil tuleb lühidalt vastata teksti puudutavatele küsimustele ja kirjutada teksti teemast lähtuvalt arutlus, milles suhestutakse autori seisukohtadega. Kirjaliku osa sooritamiseks on kandidaadil aega 2 tundi. Antiikkeelte õpetaja eriala kirjalikul katsel tuleb esitada kirjalik tõlge ladina või vanakreeka keelest, teksti tõlkimiseks on aega 48 tundi. Tekst tehakse kandidaatidele kättesaadavaks kolm päeva enne intervjuud. Kirjaliku katse asemel võib paluda komisjonil arvestada maailma keelte ja kultuuride instituudi Euroopa keelte ja kultuuride õppekavale sisseastumiseks koostatud essee, antiikkeelte õpetaja erialal esitatud tõlke tulemust;
- suuline osa (50%) toimub intervjuu vormis, kestab 15–20 minutit ja keskendub kandidaadi varasematele õppimis- ja õpetamiskogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele. Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi (1) tulevikuperspektiivid, sealhulgas huvi õpetajakoolituse vastu ning võimalik valmisolek õpetajaametiks; (2) varasem haridustee, erialased pädevused ning akadeemiline võimekus ja motiveeritus edaspidisteks õpinguteks: uuritakse, mil määral üliõpilane teadvustab teadustöö tegemisega seotud probleeme.
Hindamine
Erialakatse mõlemas osas hinnatakse üliõpilaskandidaadi keelelist pädevust, sõnavara mitmekesisust, suulise ja kirjaliku väljenduse selgust ja mõttekäikude seotust, oskust süstemaatiliselt esitada argumente, tõstes vajalikul määral esile olulisi punkte ja tuues asjakohaseid näiteid, oskust selgitada oma seisukohti ja motiveeritust, oskust üksikasjalikult kirjeldada oma huvivaldkonda kuuluvaid olukordi.
Antiikkeelte õpetaja eriala kommenteeritud tõlke juures hinnatakse:
- tõlke sisulist adekvaatsust ja iseseisvust;
- grammatilist, süntaktilist ja leksikaalset korrektsust;
- oskust kommenteerida tekstis esinevaid nimesid ja nähtusi olmekultuuri, antiikajaloo, mütoloogia, geograafia, topograafia ja autori biograafia seisukohast;
- vajadusel ka keelelisi, stiili või žanriloolisi aspekte;
- allikate kasutamist ja neile viitamist.
Kandidaadi kutsesobivust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
- millised on kandidaadi oskused, et jätkata õpinguid õpetajakoolituses: mida kandidaat on õppinud; millised teemad on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukaim olnud; milliseid uurimistöid on ta kirjutanud; mida uurimistöö läbiviimine õpetas;
- kandidaadi huvid ning motiveeritus asuda õppima võõrkeeleõpetaja õppekaval. Käsitletakse kandidaadi huvi ja valmisolekut õpetajaks saada: kas ja milliseid kokkupuuteid on tal õpetamisega olnud, milles näeb ta õpetajatöö positiivseid külgi ja raskusi, mida arvab koolisituatsioonist Eestis, millist abi loodab magistriprogrammi läbimisest saada, millised on kandidaadi võimalikud lisaerialade valikud võõrkeeleõpetaja õppekaval.
Komisjon hindab kandidaate 100 punkti süsteemis. Kirjalik osa annab maksimaalselt 50 ja suuline osa 50 punkti. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoniliikmete keskmise hinde alusel. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.
