Füüsika, keemia ja materjaliteadus

Bakalaureuseõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
85
Õppetasu
tasuta

Füüsika või keemia või materjaliteadus – tutvu nende kõigiga ja seejärel keskendu lemmikule! Kes oskab õigesti liigutada aatomeid ja molekule, oskab õigesti liigutada ka kõike muud, sealhulgas raha! Saad universaalse mudelite loomise oskuse, põhjalikud alusteadmised looduse toimemehhanismide kohta ning usaldusväärse täppisteadusliku tööriistakasti kogu eluks. Selle baasilt võid kiiresti omandada mistahes konkreetse ameti füüsikalis-keemiliste tehnoloogiate arendajana või vahendajana.

„Füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureuseõpe, kus spetsialiseerusin materjaliteadusele, on andnud mulle eelkõige fundamentaalse arusaama sellest, kuidas maailm töötab, ning head sõbrad kogu eluks. Suur teadmiste pagas füüsikas ja keemias ning oskus rakendada neid materjaliteaduses on vundament, millele saab laduda mistahes tehnoloogiaalase karjääri. Saadud teadmisi ja kogemusi rakendan nüüd pehmerobootika doktoriõppes, kus „programmeerin“ robotit, varieerides selle funktsionaalsete materjalide omadusi.“

Kadri-Ann Valdur, vilistlane

Õppekavas on kolm erialavalikut: füüsika, keemia ja materjaliteadus. Esimesel poolaastal keskendud sa valdkonna alusteadmistele ja teisel poolaastal valid saadud teadmiste põhjal endale meelepärase eriala, mida õpid edaspidi süvitsi.

Juba teisel õppeaastal omandad oma erialal põhiteadmised ja oskused, seejärel õpid tundma ja kujundama ainete neid omadusi või looma neid seadmeid, millel põhineb tänapäeva kõrgtehnoloogia. Superkondensaatorid ja kütuseelemendid, sensorid ja aktuaatorid, fotoonika ja robootika, ioonpolümeerid ja komposiidid, biomarkerid ja diagnostilised sondid, superhapped ja -alused, nanotorud ja grafeen, aatomkihtsadestus ja kosmosetehnoloogia – see on ainult väike osa õpitavast. Uued teadmised ja oskused võimaldavad sul edukalt tegeleda innovatsiooniga energeetikas, robootikas, andmesides või ravimiarenduses.

Fakte omandad sa peamiselt iseseisvalt ja veebipõhiste interaktiivsete õppesüsteemide abiga. Loengutel süstematiseerid ja mõtestad sa teadmisi koos kaasõppuritega, sealjuures sageli rühmatööna. Seminarides lahendate näidisprobleeme ja lihvite oma esinemisoskust, esitledes iseseisva töö tulemusi.

Praktikumides omandad sa laboratoorse töö võtted ning õpid kasutama mõõteaparatuuri ja andmetöötlustarkvara, samuti tutvud loodusnähtuste ja tehnoloogiliste protsesside arvutipõhise modelleerimisega.

Juba teisel õppeaastal saad kas individuaalselt või rühmatööna tegeleda reaalse teadus- või arendusprojektiga, kasutades inglise keelt, mis on tänapäeval universaalne loodusteaduslik suhtluskeel. Muide, lääne parimates ülikoolides ei ole üliõpilastel tavaliselt võimalik pääseda otsekohe laborisse tegutsema.
 

Õppimine Tartu Ülikoolis kujundab kriitilise mõtlemisega, sihikindlaid ja motiveeritud isiksusi. Üliõpilassuhtlust soodustab meie õppehoonete Physicumi ja Chemicumi paiknemine kõrvuti tänapäevases Maarjamõisa teaduslinnakus.

Üliõpilased osalevad esimesest õppeaastast alates teadusbussi väljasõitudel, mobiilsetes õpikodades ja projektis „Tudeng koolitundi“, aga ka teadusteatri etendustel ja tudengisatelliidi ESTCube projektis. Üliõpilaselu korraldavad Eesti füüsikaüliõpilaste selts ja Tartu Ülikooli Keemiaüliõpilaste Selts.

Nii saad meeskonnatöö ja selle juhtimise kogemuse koos võimalusega oma ideid katsetada ja teostada. Kõik see toimub rõõmsas tudengilinnas Tartus, mis kutsub täiel rinnal nautima kirevat üliõpilaselu.

Image
õppekeskkond

Ammu on minevikuks saanud ajad, mil Tartu Ülikooli füüsiku või keemikuna lõpetanu asus tööle eelkõige teadlase või õpetajana. Tänapäeval leiab suurem osa meie vilistlastest tööd vastavusmõõtmistega tegelevates ettevõtetes, tipptehnoloogilises tööstus- või vahendusäris, riigiasutustes ja mitmesuguste seireametite laborites.

Kohe bakalaureusekraadi omandamise järel on sul võimalik leida tööd ülalnimetatud ettevõtete tehnilise personali liikmena, ent pärast magistri- või doktoriõppe läbimist võid üldjuhul sihtida seal ka iseseisva juhtspetsialisti ametikohta.

Bakalaureuseõppe lõpetaja on oodatud magistriõppesse nii Tartu Ülikoolis kui ka tugevates välisülikoolides, näiteks Aalto Ülikoolis, Uppsala Ülikoolis, Edinburghi Ülikoolis, Groningeni Ülikoolis, Lausanne‘i Tehnikaülikoolis (EPFL), Zürichi Tehnikaülikoolis (ETH) ja Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH).

Ligikaudu pooled meil bakalaureusekraadi omandanud jõuavad ka doktorikraadini. Osa meie vilistlasi töötab järeldoktorina maailma absoluutses tipus Cambridge Ülikoolis, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ja California Tehnoloogiainstituudis (Caltech).

Füüsikute-keemikute hulgas on palju tippärimehi, ministreid ja Riigikogu liikmeid.

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • riigieksamid
    • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%) ja
    • matemaatika riigieksam (60%) või
  • erialakatse (100%).

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 3. või 4. juulil 2024 kell 10.00 Tartus aadressil Ostwaldi 1 ruumis A111

Erialakatse toimub vestluse vormis.

Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele ja/või matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada. Erialakatse tulemust on võimalik asendada arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavade kombineeritud keemia ja füüsika eksami tulemusega.

Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.

Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
 

Hindamine

Erialakatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  • motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
  • üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
  • analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
  • suuline väljendusoskus.

Erialakatset hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.


Eritingimusel kandideerimine


Füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on 

  • gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust;
  • 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
  • sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
 

Lisapunktide taotlemine


Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. 

  • Astronoomia (P2TP.TK.043) 3 EAP
  • Ettevalmistus füüsikaolümpiaadiks (P2TP.TK.002) 3 EAP
  • Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II (P2TP.TK.015) 3 EAP
  • Füüsika nähtused ja katsed (P2TP.TK.001) 3 EAP
  • Orgaaniline keemia (P2TP.TK.019) 3 EAP
  • Täiendavaid teemasid koolifüüsikale I (P2TP.TK.003) 3 EAP
  • Täiendavaid teemasid koolifüüsikale II (P2TP.TK.004) 3 EAP
  • Täiendavaid teemasid koolifüüsikale III (P2TP.TK.005) 3 EAP
  • Täiendavaid teemasid koolikeemiale I (P2TP.TK.016) 3 EAP
  • Täiendavaid teemasid koolikeemiale II (P2TP.TK.017) 3 EAP
  • Täiendavaid teemasid koolikeemiale III (P2TP.TK.018) 3 EAP


NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Peeter Burk
Keemia instituut
Keemilise füüsika õppetool
keemilise füüsika professor

Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keemia instituut
füüsika, keemia ja materjaliteaduse bak. õppe programmijuht

Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat
õppeprodekaan
+372 509 8836 (5258)
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.

Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.

#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024