Skip to main content

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Bakalaureuseõpe

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
20
Õppetasu
tasuta

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekava on üks uuenduslikumaid ja mitmekülgsemaid Tartu Ülikoolis. Sa omandad loodus- ja reaalteaduste laiapõhjalised alusteadmised, mis on ühendatud teadmistega sotsiaalvaldkonnast, õigusruumist ja infotehnoloogiast. Nii saab sinust hinnatud keskkonna- või maapõuespetsialist. 

„Tulin Tartu Ülikooli õppima keskkonnatehnoloogiat, aga õpingute jooksul valisin hoopis geoloogia suuna. See on väga põnev ja laiahaardeline eriala, kuhu on lõimitud näiteks maavarad ja kaevandamine, geoinfosüsteemid ja kaardid, tulevikutehnoloogia ja säästev areng. Õppisin mõistma ja enda ümber märkama Maal toimuvaid looduslikke protsesse. Õpingute parim osa olid ägedad praktikumid looduses.“ 

Markus Ausmeel, vilistlane

Maailm seisab silmitsi paljude keskkonnaprobleemidega, mille seas on ressursside kiire vähenemine ning tungiv vajadus uute, säästlike alternatiivide järele, samuti kvaliteetse joogivee puudus, jäätmeprobleemid ja kliimasoojenemine. Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppes omandad sa ulatusliku akadeemilise hariduse ning õpid mõistma, märkama ja analüüsima eluta looduse protsesse. Sa õpid nägema muutuva maailma n-ö suurt pilti nii ruumis kui ka ajas.  

Esimese aasta loengutes hakkad ehitama reaalainete vundamendile (keemia, matemaatika, füüsika) maateaduste ja keskkonnaainete põnevat konstruktsiooni. Teisel aastal valid geoloogia või keskkonnatehnoloogia suuna ning süvened kitsamalt sellesse. 

Geoloogia suunal õpid Maa ning ka Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid, uurid elu ajalugu ja evolutsiooni mustreid, samuti kiikad ehitusgeoloogia, kaevandamise ja põhjavee raamatuisse. Keskkonnatehnoloogia suunal saad palju targemaks jäätmemajanduse, keskkonnamikrobioloogia, kaugseire ja õhusaaste valdkonnas.  

Sõltumata valitud suunast osaled igal suvel põnevatel välitöödel ning loodetavasti saad praktilise töökogemuse, töötades mõnes erialaettevõttes.  

Image

Õpe toimub suures mahus Tartu Ülikooli uues Chemicumi hoones ja sealsetes maailmatasemel laboratooriumides.  

Suviti käiakse üle Eesti välitöödel. Nende juurde kuuluvad vältimatu osana matkamine, meeleolukad lõkkeõhtud ja suplus soolaugastes. 

Geoloogiat on Tartu Ülikoolis õpetatud juba üle 200 aasta. Selle ajaga on kujunenud välja au sees hoitavad traditsioonid, näiteks rebasekutsikate ülelugemine esimese koolipäeva Luha peol, sügisene välitööde hooaja lõpetamine Tuva peoga, kevadine rebaste ristimine ja palju muud meeleolukat, kust ei puudu ka vanemad üliõpilased ega professorid. 

Image

Bakalaureuseõppe lõpetajatelt ootame eeskätte õpingute jätkamist geoloogia magistrantuuris või rahvusvahelises keskkonnajuhtimise magistrantuuris, kus akadeemiline elu on veelgi põnevam.  

Teisalt on võimalik leida ka juba bakalaureusekraadi omandamise järel tasuv ja sisukas erialane töökoht. Bakalaureuseõppe vilistlased töötavad näiteks keskkonna- ja geoloogiaspetsialistidena kohalikes omavalitsustes ning erafirmades.  

Kuulsaid geolooge maailma ajaloost on näiteks Leonardo Da Vinci (kuulsaim Itaalia polühistor), Charles Darwin (evolutsiooniteooria rajaja), Alfred Wegener (mandrite triivi hüpoteesi püstitaja), Colin Powel (tipp-poliitik, endine Ameerika Ühendriikide presidendi välisnõunik), Herbert Hoover (Ameerika Ühendriikide 31. president) ning Harrison Smith ja Katryn J. Sullivan (endised NASA astronaudid). 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

  • tehtud matemaatika riigieksam (kitsas või lai), mida saab asendada erialakatsega

Erialakatse toimub 6.-7. juulil 2022 kell 10.00 aadressil Ravila 14a-1019, Tartu.

  • Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada.
  • Erialakatse tulemust on võimalik asendada arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavade kombineeritud keemia ja füüsika eksami tulemusega.

Erialakatse toimub vestluse vormis, kandidaadiga vesteldakse umbes 15 minutit.

Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks.

Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus‐ ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.

 

Hindamine

Sisseastumiskatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  • motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
  • üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
  • analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
  • suuline väljendusoskus.

Erialakatset hinnatakse 100-punktisüsteemis, positiivne tulemus on 51 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
  • matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust või erialakatse tulemust (valida tuleb kahest üks) 60% ulatuses

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on 

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üle-eestilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üle-eestilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
  • 11. või 12. klassi õpilasena saanud füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest.

 

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Kairi Põldsaar
programmijuht
5833 0832
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.

Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.

#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022