„Tulin Tartu Ülikooli õppima keskkonnatehnoloogiat, aga õpingute jooksul valisin hoopis geoloogia suuna. See on väga põnev ja laiahaardeline eriala, kuhu on lõimitud näiteks maavarad ja kaevandamine, geoinfosüsteemid ja kaardid, tulevikutehnoloogia ja säästev areng. Õppisin mõistma ja enda ümber märkama Maal toimuvaid looduslikke protsesse. Õpingute parim osa olid ägedad praktikumid looduses.“
Esimese aasta loengutes hakkad ehitama reaalainete vundamendile (keemia, matemaatika, füüsika) maateaduste ja keskkonnaainete põnevat konstruktsiooni. Teisel aastal valid geoloogia või keskkonnatehnoloogia suuna ning süvened kitsamalt sellesse.
Geoloogia suunal õpid Maa ning ka Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid, uurid elu ajalugu ja evolutsiooni mustreid, samuti kiikad ehitusgeoloogia, kaevandamise ja põhjavee raamatuisse. Keskkonnatehnoloogia suunal saad palju targemaks jäätmemajanduse, keskkonnamikrobioloogia, kaugseire ja õhusaaste valdkonnas.
Sõltumata valitud suunast osaled igal suvel põnevatel välitöödel ning loodetavasti saad praktilise töökogemuse, töötades mõnes erialaettevõttes.
Suviti käiakse üle Eesti välitöödel. Nende juurde kuuluvad vältimatu osana matkamine, meeleolukad lõkkeõhtud ja suplus soolaugastes.
Geoloogiat on Tartu Ülikoolis õpetatud juba üle 200 aasta. Selle ajaga on kujunenud välja au sees hoitavad traditsioonid, näiteks rebasekutsikate ülelugemine esimese koolipäeva Luha peol, sügisene välitööde hooaja lõpetamine Tuva peoga, kevadine rebaste ristimine ja palju muud meeleolukat, kust ei puudu ka vanemad üliõpilased ega professorid.
Teisalt on võimalik leida ka juba bakalaureusekraadi omandamise järel tasuv ja sisukas erialane töökoht. Bakalaureuseõppe vilistlased töötavad näiteks keskkonna- ja geoloogiaspetsialistidena kohalikes omavalitsustes ning erafirmades.
Kuulsaid geolooge maailma ajaloost on näiteks Leonardo Da Vinci (kuulsaim Itaalia polühistor), Charles Darwin (evolutsiooniteooria rajaja), Alfred Wegener (mandrite triivi hüpoteesi püstitaja), Colin Powel (tipp-poliitik, endine Ameerika Ühendriikide presidendi välisnõunik), Herbert Hoover (Ameerika Ühendriikide 31. president) ning Harrison Smith ja Katryn J. Sullivan (endised NASA astronaudid).
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse (riigieksamite alusel kandideerimise korral).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
8. või 9. juulil 2025 kell 10.00 Tartus aadressil Ravila 14a ruumis 1019
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele ja/või matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada.
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.
Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
Hindamine
Erialakatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
Erialakatset hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.
Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. Lisapunkte andvad kursused ja MOOC-id:
NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
Tartu Ülikooli maapõueressursside arenduskeskus MAREK
Tartu Ülikooli geoloogia osakond Facebookis
Uudisteportaal Eesti Geoloog