Skip to main content

Geograafia

Bakalaureuseõpe

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
23
Õppetasu
tasuta

Geograafia õppekavas on ühendatud loodus, inimühiskond ja põnev infotehnoloogia. Sa tutvud nii oma eriala klassikaliste teooriatega kui ka kiiresti arenevate valdkondade ja moodsa tehnoloogiaga, näiteks mobiilpositsioneerimise ja geoinformaatikaga. Geograafihariduse omandamisel järel võid töö valida planeerija, keskkonnaeksperdi, geoinformaatiku ja paljude teiste ametite seast. 

„Enim hindan enda õpingute juures seda, et puudus üksluisus. Iga kursus oli justkui pilguheit uude keskkonda, mis pakub uusi väljakutseid ning praktikaid. Nii sain jala ukse vahele erinevatesse valdkondadesse ning kindluse tulevikuks, et võin iga kell vajadusel mobiilse analüütilise arvutitöö vahetada organisatoorse kogukonnatöö või looduses müttamise vastu.“ 

Triin Abrams, AlphaGIS GIS ja kaugseire projektijuht, vilistlane

Geograafiaõpe algab loodus- ja ühiskonnateaduste ning geograafia alusteadmiste omandamisega. Seejärel süvened sa geograafia uurimisvaldkondadesse kõigis kolmes harus:  

  1. geoinformaatika ja kartograafia (maamõõdistamine, paber- ja veebikaartide loomine, ruumianalüüs ja andmetöötlus, geoinfosüsteemid, kaugseire); 
     
  2. inimgeograafia ja regionaalplaneerimine (demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia, linna- ja kohaliku arengu planeerimine); 
     
  3. loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (kliima, hüdroloogia, maastikud, mullateadus, looduskaitse). 

Oma huvide alusel valid sa ka valikained ja lõputöö teema.  

Loengute kõrval on olulised seminarid ja praktikumid. Meie üliõpilaste hulgas on kõrgelt hinnatud just suvised välipraktikumid ning õppeekskursioonid Eestisse ja lähiriikidesse. 

Image

Geograafid õpivad esmajoones Vanemuise 46 ajaloolises õppehoones. Lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvad kesklinn, ülikooli raamatukogu ja teised õppehooned (näiteks Physicum, Chemicum ja Delta), kuhu viib ka geograafide tee.  

Ülikooliõpingute lahutamatu osa on elu väljaspool loengusaale, sest geograafidel on palju traditsioonilisi üritusi ning eri kursuste ülipilased ja õppejõud suhtlevad tihedalt.  

Organisatsioon EGEA-Tartu ühendab geograafiahuviga aktiivseid üliõpilasi, kes populariseerivad geograafiat kooliõpilaste hulgas, korraldavad kohtumisi tööandjatega ning väljasõite, reisiklubisid ja palju muud. 

Image

Bakalaureusekraad tähendab põhjalikke teadmisi nii loodus- ja ühiskonnateadustest kui ka geoinfosüsteemidest. Samuti tunned sa Eesti loodust ja selle piirkondlikke iseärasusi.  

Geograafide tööpõld on lai. Geograafiaharidusega geoinformaatikuid, kartograafe, keskkonnaspetsialiste, planeerijaid ja arendusspetsialiste leiab teiste seas ministeeriumidest, riigiametitest, kohalikest omavalitsustest ja ettevõtetest. Meie vilistlaste tööandjad on näiteks Positium, Regio, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja PRIA. 

Erialateadmiste süvendamiseks oled oodatud geograafia magistriõppesse.  

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

  • tehtud matemaatika riigieksam (kitsas või lai), mida saab asendada erialakatsega

Erialakatse toimub 6.-7. juulil 2022 kell 9.00 aadressil Vanemuise 46-327, Tartu.

  • Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada.
  • Erialakatse tulemust on võimalik asendada arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavade kombineeritud keemia ja füüsika eksami tulemusega.

Erialakatse toimub vestluse vormis, kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.

Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks.

Sisseastumiskatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus‐ ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.

 

Hindamine

Sisseastumiskatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  • motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
  • üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
  • analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
  • suuline väljendusoskus.

Erialakatset hinnatakse 100-punktisüsteemis, positiivne tulemus on 51 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
  • matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust või erialakatse tulemust (valida tuleb kahest üks) 60% ulatuses

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Geograafia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on 

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üle-eestilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üle-eestilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
  • 11. või 12. klassi õpilasena saanud füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest.

 

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Kursused mille läbimise eest on võimalik saada kandideerimisel lisapunkte:

  • Geoinformaatika (P2TP.TK.065) 2 EAP
  • Linnaplaneerimine (P2TP.TK.089) 3 EAP

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Madli-Johanna Maidla
programmijuhti
737 6842
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.

Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.

#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022