Geograafia
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Geograafia õppekavas on ühendatud loodus, inimühiskond ja põnev infotehnoloogia. Sa tutvud nii oma eriala klassikaliste teooriatega kui ka kiiresti arenevate valdkondade ja moodsa tehnoloogiaga, näiteks mobiilpositsioneerimise ja geoinformaatikaga. Geograafihariduse omandamisel järel võid töö valida planeerija, keskkonnaeksperdi, geoinformaatiku ja paljude teiste ametite seast.
„Enim hindan enda õpingute juures seda, et puudus üksluisus. Iga kursus oli justkui pilguheit uude keskkonda, mis pakub uusi väljakutseid ning praktikaid. Nii sain jala ukse vahele erinevatesse valdkondadesse ning kindluse tulevikuks, et võin iga kell vajadusel mobiilse analüütilise arvutitöö vahetada organisatoorse kogukonnatöö või looduses müttamise vastu.“
Geograafiaõpe algab loodus- ja ühiskonnateaduste ning geograafia alusteadmiste omandamisega. Seejärel süvened sa geograafia uurimisvaldkondadesse kõigis kolmes harus:
- geoinformaatika ja kartograafia (maamõõdistamine, paber- ja veebikaartide loomine, ruumianalüüs ja andmetöötlus, geoinfosüsteemid, kaugseire);
- inimgeograafia ja regionaalplaneerimine (demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia, linna- ja kohaliku arengu planeerimine);
- loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (kliima, hüdroloogia, maastikud, mullateadus, looduskaitse).
Oma huvide alusel valid sa ka valikained ja lõputöö teema.
Loengute kõrval on olulised seminarid ja praktikumid. Meie üliõpilaste hulgas on kõrgelt hinnatud just suvised välipraktikumid ning õppeekskursioonid Eestisse ja lähiriikidesse.
Geograafid õpivad esmajoones Vanemuise 46 ajaloolises õppehoones. Lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvad kesklinn, ülikooli raamatukogu ja teised õppehooned (näiteks Physicum, Chemicum ja Delta), kuhu viib ka geograafide tee.
Ülikooliõpingute lahutamatu osa on elu väljaspool loengusaale, sest geograafidel on palju traditsioonilisi üritusi ning eri kursuste ülipilased ja õppejõud suhtlevad tihedalt.
Organisatsioon EGEA-Tartu ühendab geograafiahuviga aktiivseid üliõpilasi, kes populariseerivad geograafiat kooliõpilaste hulgas, korraldavad kohtumisi tööandjatega ning väljasõite, reisiklubisid ja palju muud.
Bakalaureusekraad tähendab põhjalikke teadmisi nii loodus- ja ühiskonnateadustest kui ka geoinfosüsteemidest. Samuti tunned sa Eesti loodust ja selle piirkondlikke iseärasusi.
Geograafide tööpõld on lai. Geograafiaharidusega geoinformaatikuid, kartograafe, keskkonnaspetsialiste, planeerijaid ja arendusspetsialiste leiab teiste seas ministeeriumidest, riigiametitest, kohalikest omavalitsustest ja ettevõtetest. Meie vilistlaste tööandjad on näiteks Positium, Regio, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja PRIA.
Erialateadmiste süvendamiseks oled oodatud geograafia magistriõppesse.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam ning matemaatika riigieksam (kitsas või lai). Riigieksamite tulemused saab asendada erialakatsega.
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Erialakatse toimub vestluse vormis 5.-6. juulil 2023 algusega kell 9.00 aadressil Vanemuise 46-327, Tartu.
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.
Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
Hindamine
Sisseastumiskatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
- üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
- analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
- suuline väljendusoskus.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- riigieksamite tulemusi
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
- matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust 60% ulatuses VÕI
- erialakatset 100% ulatuses
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Geograafia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused mille läbimise eest on võimalik saada kandideerimisel lisapunkte:
- Geoinformaatika (P2TP.TK.065) 2 EAP
- Linnaplaneerimine (P2TP.TK.089) 3 EAP
Geograafiaüliõpilase Elise lugu
Video „Miks õppida geograafiat?“
Geograafia osakond Facebookis, Instagramis ja Youtube’is
Üliõpilasorganisatsioon EGEA-Tartu
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Töötoa „Keskkonna- ja ühiskonnaprobleemid kaartidel“ video (avatud uste päev 2021)
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
