Geograafia
Bakalaureuseõpe
15. juuni
30. juuni
17. juuli
31. august
2027. aasta vastuvõtu tähtajad, vastuvõtutingimused ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebilehele hiljemalt detsembri lõpuks.
Geograafia õppekavas on ühendatud loodus, inimühiskond ja põnev infotehnoloogia. Sa tutvud nii oma eriala klassikaliste teooriatega kui ka kiiresti arenevate valdkondade ja moodsa tehnoloogiaga, näiteks mobiilpositsioneerimise ja geoinformaatikaga. Geograafihariduse omandamisel järel võid töö valida planeerija, keskkonnaeksperdi, geoinformaatiku ja paljude teiste ametite seast.
„Enim hindan enda õpingute juures seda, et puudus üksluisus. Iga kursus oli justkui pilguheit uude keskkonda, mis pakub uusi väljakutseid ning praktikaid. Nii sain jala ukse vahele erinevatesse valdkondadesse ning kindluse tulevikuks, et võin iga kell vajadusel mobiilse analüütilise arvutitöö vahetada organisatoorse kogukonnatöö või looduses müttamise vastu.“
Geograafiaõpe algab loodus- ja ühiskonnateaduste ning geograafia alusteadmiste omandamisega. Seejärel süvened sa geograafia uurimisvaldkondadesse kõigis kolmes harus:
- geoinformaatika ja kartograafia (maamõõdistamine, paber- ja veebikaartide loomine, ruumianalüüs ja andmetöötlus, geoinfosüsteemid, kaugseire);
- inimgeograafia ja regionaalplaneerimine (demograafia, ühiskonna- ja kultuurigeograafia, linna- ja kohaliku arengu planeerimine);
- loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (kliima, hüdroloogia, maastikud, mullateadus, looduskaitse).
Oma huvide alusel valid sa ka valikained ja lõputöö teema.
Loengute kõrval on olulised seminarid ja praktikumid. Meie üliõpilaste hulgas on kõrgelt hinnatud just suvised välipraktikumid ning õppeekskursioonid Eestisse ja lähiriikidesse.
Õppekava versioon:2026/2027
Rohkem infot: ÕIS
Geograafid õpivad esmajoones Vanemuise 46 ajaloolises õppehoones. Lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvad kesklinn, ülikooli raamatukogu ja teised õppehooned (näiteks Physicum, Chemicum ja Delta), kuhu viib ka geograafide tee.
Ülikooliõpingute lahutamatu osa on elu väljaspool loengusaale, sest geograafidel on palju traditsioonilisi üritusi ning eri kursuste ülipilased ja õppejõud suhtlevad tihedalt.
Organisatsioon EGEA-Tartu ühendab geograafiahuviga aktiivseid üliõpilasi, kes populariseerivad geograafiat kooliõpilaste hulgas, korraldavad kohtumisi tööandjatega ning väljasõite, reisiklubisid ja palju muud.
Tartu on Eestis ainulaadne ülikoolilinn, mis pakub tudengitele rohkesti eneseteostusvõimalusi. Kultuuriline mitmekesisus, aktiivne eluviis, ettevõtlik vaim ja kogukonnatunne teevad Tartust koha, kus üliõpilasest saab tegutseja, korraldaja, looja ning muutuste algataja.
Tartus on üle 60 üliõpilasorganisatsiooni, arvukalt ülikooli kultuurikollektiive ja tudengiprojekte. Vaata lähemalt.
Kevaditi saab kandideerida Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse (TÜÜE), kes esindab üliõpilaste huve ja vajadusi ning toetab neid oma õiguste kaitsmisel.
Sügisel ja kevadel saab osa võtta Tartu Tudengipäevadest, mille raames toimub üle linna palju meeleolukaid üritusi.
Liikumis- ja heaoluprogrammi „Tartu Ülikool liigub“ eesmärk on kutsuda kogu ülikooli leidma oma teed aktiivsema, tervema ja tasakaalukama eluviisini.
Avasta rohkem Tartu Ülikooli üliõpilaselu kohta.
Bakalaureusekraad tähendab põhjalikke teadmisi nii loodus- ja ühiskonnateadustest kui ka geoinfosüsteemidest. Samuti tunned sa Eesti loodust ja selle piirkondlikke iseärasusi.
Geograafide tööpõld on lai. Geograafiaharidusega geoinformaatikuid, kartograafe, keskkonnaspetsialiste, planeerijaid ja arendusspetsialiste leiab teiste seas ministeeriumidest, riigiametitest, kohalikest omavalitsustest ja ettevõtetest. Meie vilistlaste tööandjad on näiteks Positium, Regio, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja PRIA.
Erialateadmiste süvendamiseks oled oodatud geograafia magistriõppesse.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- riigieksamid
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%) ja
- matemaatika riigieksam (60%) või
- erialakatse (100%).
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame laia matemaatika riigieksami tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse (riigieksamite alusel kandideerimise korral).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
7. või 8. juulil 2026 kell 9.00 Tartus aadressil Vanemuise 46 ruumis 201
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele ja/või matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada.
Erialakatse eesmärk on hinnata kandidaadi eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.
Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
Erialakatse hindamiskriteeriumid:
- motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks (40%);
- üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes (20%);
- analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus (20%);
- suuline väljendusoskus (20%).
Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimiseks on vaja erialakatsel saada vähemalt 66 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Geograafia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Lisapunktide taotlemine
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. Lisapunkte andvad kursused ja MOOC-id:
- Geoinformaatika (P2TP.TK.065) 2 EAP
- Linnaplaneerimine (P2TP.TK.089) 3 EAP
NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
Geograafiaüliõpilase Elise lugu
Video „Miks õppida geograafiat?“
Geograafia osakond Facebookis, Instagramis ja Youtube’is
Üliõpilasorganisatsioon EGEA-Tartu
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Töötoa „Keskkonna- ja ühiskonnaprobleemid kaartidel“ video (avatud uste päev 2021)
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
