Hambaarstiteadus
Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe
15. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
30. juuni
Lõpeb avalduste vastuvõtt
17. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
31. august
Õppeaasta algus
2026/2027. õppeaasta sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Õppeaste
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
5 aastat
300 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
30
Õppetasu
tasuta
Kaunis naeratus on tervise tunnusmärk ja edu pant ning selle loomisel ja hoidmisel on abiks hambaarst. Eestis saab hambaarstiks õppida ainult Tartu Ülikoolis. Meilt saadud hambaarstidiplomit tunnustatakse kogu Euroopa Liidus.
„Kõige meeldivam on näha naeratavat inimest. Hambaravi abiga on võimalik tuua teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja vahetu suhtluse abil naeratus näole nii suurtele kui ka väikestele.“
Brait Auspere, vilistlane, restauratiivse hambaravi arst-resident (proteetiline hambaravi), Riiamäe hambakliinik, Tartu Ülikooli Kliinikum
Bakalaureuse- ja magistriõppe päevaõppes on kursuste süsteem: järgmisele kursusele saab minna alles pärast eelmise kursuse edukat läbimist. Kahel esimesel õppeaastal omandab üliõpilane põhiteadmised anatoomiast, bioloogiast, immunoloogiast, füsioloogiast, tervise edendamisest ja paljudest teistest ainetest.
Erialaained jagunevad nelja suure ala vahel:
- suu- ja hambahaigused,
- suu-, näo- ja lõualuukirurgia,
- hammaste proteesimine,
- hambahaiguste ennetus, lastestomatoloogia ja ortodontia
Enne kliiniliste protseduuride tegemist patsientidel harjutavad üliõpilased töövõtteid tehispatsientidel. Hambaraviõpe algab teisel aastal fantoomkursusega, mille käigus õpivad nad hammast puurima mudelitel. Juba järgmise õppeaasta sügisel algavad teraapiapraktikumid, kus osalevad ka patsiendid. Peale põhiõppe praktikumide tuleb läbida assistendi praktika, hambaarsti praktika ja lastehambaravi praktika.
Põhiõppe loomulik osa on üliõpilaste teadustöö. Õppeperioodi lõpuks peab üliõpilane koostama kirjandusel või patsientidel põhineva uurimisprojekti. Igal aastal saavad ühe uurimistöö autorid esitada oma uurimistulemused Põhjamaade üliõpilaste teadustööde konkursile, mis toimub Kopenhaagenis.
Image
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Meie õppehooned asuvad Tartus aadressidel Puusepa 1a (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinik) ja Puusepa 8.
Üliõpilased saavad astuda Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liitu ja ühendus European Dental Student Association võimaldab neil osaleda rahvusvahelistes projektides. Eesti Hambaarstide Liit korraldab koolitusi, kuhu kutsutakse üliõpilasi nii kuulama kui ka korraldusmeeskonda.
Veel on üliõpilased oodatud stomatoloogiaringi tasuta töötubadesse ning huvitavatesse loengutesse ja infoõhtutele.
Image
Meie vilistlane oskab rakendada kõiki põhilisi hambaravimeetodeid. Ta saab hambaarstidiplomi ja õiguse töötada kohe pärast lõpetamist hambaarstina.
Tartu Ülikooli lõpetanud hambaarste töötab paljudes hambaravikliinikutes nii üldpraktiseerivate hambaarstidena, spetsialistidena kui ka juhatajate ja peaarstidena. Osa vilistlasi asub tööle hambaravitarvikute müügiga tegelevatesse ettevõtetesse. Paljud lõpetajad lähevad tööle Soome, Suurbritanniasse, Saksamaale ja mujale väljapoole Eestit.
Pärast viieaastast hambaarstiõpet saad jätkata õpinguid residentuuris, et omandada ortodondi, suu-, näo- ja lõualuukirurgi või restauratiivse hambaravi eriarsti kutse.
Teine võimalus on jätkata pärast hambaarstidiplomi saamist õpet doktorantuuris.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%),
- akadeemiline test (50%) ja
- füüsika ja keemia sisseastumiseksam (25%).
NB! 11. või 12. klassi õpilasena üleriigilise bioloogia-, keemia-, füüsika- või matemaatikaolümpiaadi lõppvoorus üldpingereas kümne parima hulka jõudmise korral arvestatakse riigieksami, akadeemilise testi ning füüsika ja keemia sisseastumiseksami tulemuseks 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Akadeemiline test
testi saab sooritada ühel korral, kas
- 28. märtsil 2026 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Viljandis või Kuressaares;
- 11. aprillil 2026 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus või Viljandis või
- 6. juulil 2026 Tartus või Tallinnas.
Märtsis ja aprillis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is 1.–10. märtsini 2026.
Juulis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega 15.-30. juunini 2026.
Akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid loogiliste seoste loomise suutlikkust ja etteantud informatsiooni kasutamise oskust.
Testi ülesanded on probleemülesanded, mille puhul tuleb küsimustele vastata etteantud informatsiooni alusel. Ülesanded hõlmavad:
- diagrammidelt, tabelitest, kaartidelt info leidmist,
- seaduspärasuste mõistmist ruumilistes ja tasapinnalistes kujundites ning
- matemaatiliste probleemide lahendamist.
Testi lahendamiseks on aega 60 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 15-40 küsimusele.
Loe akadeemilise testi kohta lähemalt.
Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada testi Scholastic Aptitude Test (SAT) tulemusega.
Akadeemilist testi hinnatakse 100 punkti süsteemis ja test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Füüsika ja keemia sisseastumiseksam
juulil 2026 Tartus
Füüsika ja keemia sisseastumiseksamile pääsevad kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus on vähemalt 51 punkti.
Keemia- ja füüsika sisseastumiseksami sooritamine toimub Tartu Ülikooli testide keskkonnas ja sellele saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega. Sisseastuja saab testide keskkonda sisse logida talle antud kasutajatunnuse ning parooliga, mis väljastatakse testi toimumise kohas ID-kaardi alusel.
Sisseastumiseksami nii keemia kui ka füüsika osa vastamiseks on aega 60 minutit. Kokku on mõlema testi täitmiseks 120 minutit. Test on eesti keeles.
Kandidaat peab olema valmis, et testi sooritamise ajal on tal käepärast pastapliiats ja kalkulaator, et teha mõningaid vahepealseid arvutusi. Mustandipaber antakse kandidaadile kohapeal.
Testi katkemisel mistahes põhjusel saab testi uuesti käivitada ja jätkata ainult kuni testi sulgemiseni.
Keemia- ja füüsika sisseastumiseksami digitaalsed näidisülesanded on lehel: https://sisu.ut.ee/arst-sisseastumiseksam/
Keemia osa
Keemia sisseastumiseksam põhineb põhikooli ja gümnaasiumi riikliku ainekava kohustuslikel kursusustel. Keemia eksam sisaldab eri tüüpi küsimusi ja ülesandeid. Keemia sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada perioodilisustabelit, metallide pingerida ja lahustuvustabelit (on sisseastujal kasutatavad testide keskkonnas).
- Keemia põhikooli ainekava
- Keemia gümnaasiumi ainekava (kursused: „Keemia alused“, „Anorgaanilised ained“ ja „Orgaanilised ained“)
Ettevalmistuseks vajalikud materjalid:
- Tamm, L. (2017), Keemia alused. Maurus, Tallinn.
- Tamm, L. (2019), Anorgaanilised ained. Maurus, Tallinn.
- Saar, M. (2014), Keemia alused. Töövihik. Maurus, Tallinn.
- Saar, M. (2020), Orgaanilised ained. Maurus, Tallinn.
- Saar, M. (2021), Orgaanilised ained. Töövihik. Maurus, Tallinn.
Soovituslikud materjalid:
- Tamm, L. (2008), Üldine ja anorgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile. I osa. Avita, Tallinn.
- Tamm, L. (2008), Üldine ja anorgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile. II osa. Avita, Tallinn.
- Tuulmets, A. (2002), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumil , Avita, Tallinn.
- Tuulmets, A. (2006), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile I osa, Avita, Tallinn.
- Tuulmets, A. (2006), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile II osa, Avita, Tallinn.
- Karolin, L. (2006), Orgaaniline keemia, harjutustik, Avita, Tallinn.
- Tamm, L. (2011) Keemia riigieksamite ülesandeid. Soovitusi lahendamiseks, Atlex, Tartu.
Füüsika osa
Sisseastumiseksami füüsika osa järgib riiklikku ainekava. Eksam koosneb valik- ja vabavastustega küsimusest. Füüsika sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada valemite lehte (on sisseastujal kasutatavad testide keskkonnas).
Õppematerjalideks on opik.fyysika.ee-s olevad õpikud:
- Tempel, E. Füüsika 8. klassile, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36
- Paaver, J., Tempel, E. Füüsika 9. klassile, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/70
- Tarkpea, K., Peil, I. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/77
- Peil, I. Mehaanika. Perioodilised liikumised, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/78
- Murulaid, R. Elektromagnetism, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/61
- Reemann, M. Energia, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/40
- Paaver, J. Mikro- ja megamaailma füüsika, peatükid 1 ja 2. https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/32
Hindamine
Sisseastumiseksamit hinnatakse 100 punkti süsteemis. Keemia osa eest on võimalik saada kuni 50 punkti ja füüsika osa eest samuti 50 punkti. Eksam on sooritatud, kui tulemus on kahe osa peale kokku vähemalt 51 punkti.
19.09.2025
19.03.2025
