Hambaarstiteadus

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

28. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

11. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

4. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
5 aastat , 300 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
34
Õppetasu
tasuta

Kaunis naeratus on tervise tunnusmärk ja edu pant ning selle loomisel ja hoidmisel on abiks hambaarst. Eestis saab hambaarstiks õppida ainult Tartu Ülikoolis. Meilt saadud hambaarstidiplomit tunnustatakse kogu Euroopa Liidus. 

„Kõige meeldivam on näha naeratavat inimest. Hambaravi abiga on võimalik tuua teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja vahetu suhtluse abil naeratus näole nii suurtele kui ka väikestele.“ 

Brait Auspere, vilistlane, restauratiivse hambaravi arst-resident (proteetiline hambaravi), Riiamäe hambakliinik, Tartu Ülikooli Kliinikum

Bakalaureuse- ja magistriõppe päevaõppes on kursuste süsteem: järgmisele kursusele saab minna alles pärast eelmise kursuse edukat läbimist. Kahel esimesel õppeaastal omandab üliõpilane põhiteadmised anatoomiast, bioloogiast, immunoloogiast, füsioloogiast, tervise edendamisest ja paljudest teistest ainetest.

Erialaained jagunevad nelja suure ala vahel:  

  • suu- ja hambahaigused,  
  • suu-, näo- ja lõualuukirurgia,  
  • hammaste proteesimine,  
  • hambahaiguste ennetus, lastestomatoloogia ja ortodontia 

Enne kliiniliste protseduuride tegemist patsientidel harjutavad üliõpilased töövõtteid tehispatsientidel. Hambaraviõpe algab teisel aastal fantoomkursusega, mille käigus õpivad nad hammast puurima mudelitel. Juba järgmise õppeaasta sügisel algavad teraapiapraktikumid, kus osalevad ka patsiendid. Peale põhiõppe praktikumide tuleb läbida assistendi praktika, hambaarsti praktika ja lastehambaravi praktika. 

Põhiõppe loomulik osa on üliõpilaste teadustöö. Õppeperioodi lõpuks peab üliõpilane koostama kirjandusel või patsientidel põhineva uurimisprojekti. Igal aastal saavad ühe uurimistöö autorid esitada oma uurimistulemused Põhjamaade üliõpilaste teadustööde konkursile, mis toimub Kopenhaagenis.

Image

 

Meie õppehooned asuvad Tartus aadressidel Puusepa 1a (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinik) ja Puusepa 8. 

Üliõpilased saavad astuda Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liitu ja ühendus European Dental Student Association võimaldab neil osaleda rahvusvahelistes projektides. Eesti Hambaarstide Liit korraldab koolitusi, kuhu kutsutakse üliõpilasi nii kuulama kui ka korraldusmeeskonda. 

Veel on üliõpilased oodatud stomatoloogiaringi tasuta töötubadesse ning huvitavatesse loengutesse ja infoõhtutele. 

Image

Meie vilistlane oskab rakendada kõiki põhilisi hambaravimeetodeid. Ta saab hambaarstidiplomi ja õiguse töötada kohe pärast lõpetamist hambaarstina.  

Tartu Ülikooli lõpetanud hambaarste töötab paljudes hambaravikliinikutes nii üldpraktiseerivate hambaarstidena, spetsialistidena kui ka juhatajate ja peaarstidena. Osa vilistlasi asub tööle hambaravitarvikute müügiga tegelevatesse ettevõtetesse. Paljud lõpetajad lähevad tööle Soome, Suurbritanniasse, Saksamaale ja mujale väljapoole Eestit.  

Pärast viieaastast hambaarstiõpet saad jätkata õpinguid residentuuris, et omandada ortodondi, suu-, näo- ja lõualuukirurgi või restauratiivse hambaravi eriarsti kutse. 

Teine võimalus on jätkata pärast hambaarstidiplomi saamist õpet doktorantuuris. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

Kandideerimisel tuleb sooritada akadeemiline test, füüsika ja keemia sisseastumiseksam ning osaleda sisseastumisintervjuul.

Akadeemilise testi toimumise kuupäevad on 25. märts 2023, 1. aprill 2023 ja 3. juuli 2023.

Märtsis ja aprillis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is 1.–12. märtsini 2023.

Juulis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega 12.–28. juunini 2023.
 

Akadeemilise testi kirjeldus lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks. 
 

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata üliõpilaskandidaadi valmisolekut ülikooliõpinguteks.

Testi ülesanded on probleemülesanded: etteantud informatsiooni alusel tuleb vastata püstitatud küsimusele. Ülesanded võivad hõlmata:

  • diagrammidelt, tabelitest, kaartidelt info leidmist,
  • seaduspärasuste mõistmist ruumilistes ja tasapinnalistes kujundites,
  • teksti mõistmist, sõnavara tundmist ja
  • matemaatiliste probleemide lahendamist.

Testis tuleb lahendada 35–45 ülesannet, testi lahendamiseks on aega 60 minutit. Testi koondtulemus esitatakse 100 punkti süsteemis (1–100). Testi saab sooritada eesti või vene keeles.

Ainukesed lubatud abivahendid testil on pliiats ja paber, mida võib vaja minna märkmete ja arvutuskäikude üleskirjutamiseks. Muude abivahendite kasutamine lubatud ei ole.

  Akadeemilise testi näidisülesanded eesti keeles

  Akadeemilise testi näidisülesanded vene keeles

Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada testi Scholastic Aptitude Test (SAT) tulemusega.

Akadeemilist testi hinnatakse 100 punkti süsteemis ja test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

Keemia- ja füüsika komplekseksam toimub 04. juulil 2023 kell 10.00 ja sellele saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega 12.–28. juunil 2023.

Komplekseksam toimub kirjalikult paberil eesti keeles. Komplekseksam kestab kokku 4 tundi.
 

Keemia osa
Keemia sisseastumiseksam põhineb põhikooli ja gümnaasiumi riikliku ainekava kohustuslikel kursusustel. Keemia eksam on kirjalik ja sisaldab 10-12 eri tüüpi küsimust või ülesannet. Keemia sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada kalkulaatorit (peab sisseastujal endal kaasas olema) ning perioodilisustabelit ja lahustuvustabelit (antakse sisseastujale koos eksamiga).

Keemia põhikooli ainekava
Keemia gümnaasiumi ainekava (kursused: „Keemia alused“, „Anorgaanilised ained“ ja „Orgaanilised ained“)
Keemia sisseastumiseksami näidistöö

Ettevalmistuseks vajalikud materjalid:

  1. Tamm, L. (2017), Keemia alused. Maurus, Tallinn.
  2. Tamm, L. (2019), Anorgaanilised ained. Maurus, Tallinn.
  3. Saar, M. (2014), Keemia alused. Töövihik. Maurus, Tallinn.
  4. Saar, M. (2020), Orgaanilised ained. Maurus, Tallinn.
  5. Saar, M. (2021), Orgaanilised ained. Töövihik. Maurus, Tallinn.

Soovituslikud materjalid:

  1. Tamm, L. (2008), Üldine ja anorgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile. I osa. Avita, Tallinn.
  2. Tamm, L. (2008), Üldine ja anorgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile. II osa. Avita, Tallinn.
  3. Tuulmets, A. (2002), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumil , Avita, Tallinn.
  4. Tuulmets, A. (2006), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile I osa, Avita, Tallinn.
  5. Tuulmets, A. (2006), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile II osa, Avita, Tallinn.
  6. Karolin, L. (2006), Orgaaniline keemia, harjutustik, Avita, Tallinn.
  7. Tamm, L. (2011) Keemia riigieksamite ülesandeid. Soovitusi lahendamiseks, Atlex, Tartu.

Füüsika osa
Komplekseksami füüsika osa järgib riiklikku ainekava. Eksam koosneb valik- ja vabavastustega küsimusest. Füüsika sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada kalkulaatorit (peab sisseastujal endal kaasas olema) ning valemite lehte (antakse sisseastujale koos eksamiga).

Füüsika sisseastumiseksami näidistöö
Füüsika valemileht

Õppematerjalideks on opik.fyysika.ee-s olevad õpikud:

  1. Tempel, E. Füüsika 8. klassile, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36
  2. Paaver, J., Tempel, E. Füüsika 9. klassile, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/70
  3. Tarkpea, K., Peil, I. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/77
  4. Peil, I. Mehaanika. Perioodilised liikumised, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/78
  5. Murulaid, R. Elektromagnetism, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/61
  6. Reemann, M. Energia, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/40
  7. Paaver, J. Mikro- ja megamaailma füüsika, peatükid 1 ja 2. https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/32

 

Hindamine

Komplekseksamit hinnatakse 100 punkti süsteemis. Keemia osa eest on võimalik saada kuni 50 punkti ja füüsika osa eest samuti 50 punkti. Komplekseksam on sooritatud, kui eksami tulemus on kahe osa peale kokku vähemalt 51 punkti. Kombineeritud keemia ja füüsika eksami punktid moodustavad 30% kandidaadi vastuvõtu eksamite üldskoorist.

Sisseastumisintervjuud toimuvad 06. juulil 2023 ja 07. juulil 2023 algusega kell 9.00 aadressil Puusepa 1a, Tartu (ruumid 4009, 4015 (4. korrus) ja 3001 (3. korrus)). NB! Intervjuud salvestatakse.

Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus on vähemalt 51 punkti 100st ja füüsika ja keemia sisseastumiseksami tulemus samuti vähemalt 51 punkti 100st. Sisseastumisintervjuu toimub eesti keeles.

Sisseastumisintervjuu eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi

  • suhtlemis- ja eneseväljendusoskused (sh eesti keele valdamine kõnes);
  • teadmised õpingutest arstiteaduse, hambaarstiteaduse või proviisori õppekavadel;
  • kutsesobivus.

Sisseastumisintervjuu struktuur

  • intervjueeritava ja komisjoni liikmete tutvustus (1-2 min);
  • komisjoni liikmete küsimused üliõpilaskandidaadi kutsesobivuseja õppekava tundmise väljaselgitamiseks (8-9 min).
     

Hindamine

  • suhtlemis- ja eneseväljendusoskuseid ning eesti keele valdamist (kuni 25 punkti);
  • õpingute eripärade tundmist (25 punkti);
  • kutsesobivust – hoiakute ja väärtuste vastavust elukutse eripäradele (kuni 50 punkti).

Hinde kujunemine: iga komisjoniliige hindab kandidaati vestluse käigus kolme ülaltoodud kriteeriumi alusel. Koondhinne kujuneb eksamikomisjoni liikmete hindepunktide keskmisena. Sisseastumisintervjuu tulemus on kuni 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.

Sisseastumisintervjuu punktid moodustavad 20% kandidaadi vastuvõtu eksamite üldskoorist.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • akadeemilise testi tulemust 20% ulatuses
  • füüsika ja keemia sisseastumiseksami tulemust 30% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 30% ulatuses
  • sisseastumisintervjuud 20% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel ning võrdsete punktide korral eelistatakse üliõpilaskandidaati, kelle füüsika ja keemia sisseastumiseksami tulemus on parem. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Hambaarstiteaduse õppekavale võetakse eritingimusel vastu üliõpilaskandidaat, kes on

  • 11. või 12. klassi õpilasena tulnud üleriigilise bioloogia-, keemia-, füüsika- või matemaatikaolümpiaadi lõppvoorus üldpingereas (mitte ainult ühe klassi arvestuses) kümne parima hulka.

 

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

#õppimine #sisseastumine
Tule 6. detsembril kell 16.00 arvutiteaduse instituudi doktoriõppe infoõhtule.
28.11.2022
#sisseastumine
Päeva jooksul räägiti, kuidas saada üliõpilaseks ja jõuda vilistlase staatuseni, ning arutleti kõige üle, mis toimub ülikooli ajal ja hiljemgi.
18.11.2021
#sisseastumine
Koolipsühholoogidest on Eesti koolides viimastel aastakümnetel olnud ülisuur puudus.
19.08.2022
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
29.06.2022