Eksternõpe on hea võimalus omandada kõrgharidus aeglasemas tempos. Eksternina saab Tartu Ülikoolis õppida kindla õppekava alusel. Ekstern ei ole üliõpilane, kuid tal on lubatud täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi (kuni 30 EAP-d õppeaastas), teha praktikat (v.a Erasmus+ välispraktika) ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Eksterni staatus antakse korraga semestriks või aastaks. Õppekorralduslikes küsimustes laienevad eksternile üliõpilase õigused ja kohustused. Ülikoolil on õigus katkestada eksterni õpe õppeprodekaani korraldusega, kui ekstern ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja sisekorra nõudeid.
Õppekorralduseeskirja kohaselt võib eksterniks tulla isik, kui tal on vastava õppekava alusel õppima asumiseks vajalik eelnev haridustase ja ta täidab vastuvõtueeskirjas õppekava kohta määratud eeltingimused (osa magistriõppekavade puhul peab olema läbinud eeldusained, ingliskeelsete õppekavade korral tuleb tõendada inglise keele oskust nõutud tasemel jne). Eestikeelsele õppekavale õppima asumisel tuleb tõendada eesti keele oskust B2-tasemel. Eksternina saab lõpetada ka poolelijäänud ülikooliõpingud.
Eksterni staatuse saamiseks tuleb esitada instituudi eksternõppe kontaktisikule avaldus, milles on esitatud läbitavate õppeainete loetelu.
Kui taotleja eelneva õppeastme õpingud ei ole läbitud Tartu Ülikoolis, tuleb esitada ka eelnevat haridustaset tõendav dokument, mille saab haridusportaalist (seal on andmed 2004. aastal ja hiljem lõpetanute kohta). Kui haridusportaalis andmed puuduvad, tuleb koos avaldusega esitada eelnevat haridustaset tõendava originaaldokumendi koopia.
Eksterniga sõlmitakse leping ja ekstern maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel või semestritasuna (kui on semestritasu hind kehtestatud). Doktoriõppes on semestritasu. Õppeprodekaan võib vabastada eksterni osaliselt või täielikult õppetasu maksmisest, kui ekstern kaitseb lõputööd või sooritab lõpueksamit. Sel juhul tuleb õppetasust vabastamise põhjendatud taotlus esitada koos eksterniks arvamise avaldusega.
Õppeinfosüsteemi (ÕIS) kasutamiseks saab ekstern ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooli. Need saadetakse eksterniks arvamise avaldusel märgitud e-posti aadressil vaid pärast esmakordset eksterniks vormistamist ja neid saab kasutada ka edaspidi. Kui avaldusel ei ole e-posti aadressi, ei saa eksternile kasutajatunnust ja parooli edastada. Sel juhul tuleb eksternil pöörduda kas ülikooli arvutiabisse (arvutiabi@ut.ee) või selle valdkonna dekanaadi poole, kus ta eksternina õppima asub.
Ülikool võib eksterniks arvamisest keelduda, kui avalduse esitajal on ülikooli ees õppetasu võlgnevusi, ta ei vasta õppeaines või õppekavas kehtestatud tingimustele või õppekava vastuvõtutingimustele, õppetöös osalejate piirarv on täis, õppetöö on juba alanud, avalduse esitajal on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või avalduse esitaja ei ole varem vastava õppekava alusel õppinud.
Akadeemilise petturluse või muu vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa eksterni staatust taotleda enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud kaks aastat.
Kui ekstern on saanud õppeaines neli korda (kursusesüsteemis kolm korda) negatiivse tulemuse, ei ole tal õigust kahe aasta jooksul viimase negatiivse tulemuse saamisest selle õppeaine eksternina läbimist taotleda.
Doktoriõppes võib eksterniks arvamise avalduse rahuldamata jätta ka seepärast, et varem ei ole täidetud individuaalplaani.
Ekstern saab vabade õppekohtade olemasolul taotleda immatrikuleerimist osakoormusega õppesse, kui õppekava arvestuslikust mahust on täidetud vähemalt 50%, või täiskoormusega õppesse, kui õppekava arvestuslikust mahust on täidetud vähemalt 75%. Esimese aasta kevadsemestri alguseks peab immatrikuleerimiseks täis- või osakoormusega õppesse koos olema vähemalt 15 EAP-d. Ekstern saab vabale õppekohale kandideerida juhul, kui on läbinud õppekavas määratud eeldusained.
Vaba õppekoha täitmist ei saa taotleda, kui ekstern on sama õppekava õppest eksmatrikuleeritud õppe lõpukuupäeva (nominaalaja) möödumise tõttu. Sel juhul saab ta õpingud lõpetada eksternina.
Dekanaat
Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Filosoofia ja semiootika instituut
Kultuuriteaduste instituut
Maailma keelte ja kultuuride instituut
Usuteaduskond
Viljandi kultuuriakadeemia
Haridusteaduste instituut
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Majandusteaduskond
Psühholoogia instituut
Õigusteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
Narva kolledž
Pärnu kolledž
Dekanaat
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Arvutiteaduse instituut
Bioinseneeria instituut
Füüsika instituut
Keemia instituut
Matemaatika ja statistika instituut
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Tehnoloogiainstituut
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Loodusteadusliku hariduse keskus