Tartu Ülikool sai 30 miljonit eurot personaalmeditsiini keskuse arendamiseks
Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi eestvedamisel luuakse järgmise kuue aasta jooksul Eestisse rahvusvahelisel tipptasemel personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskus. Projekti elluviimist toetab Euroopa Komisjon 15 miljoni euroga ning sama suure investeeringu teeb Eesti riik.
Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professori Mait Metspalu sõnul on Eesti geenivaramu andmetel tehtud olulisi teadusavastusi geenide ja tervise seoste kohta, kuid geneetikal põhinevate tervishoiuteenuste rakendamiseks tuleb teha veel mitu sammu. Selleks on vaja tihedamat koostööd eri teadusalade vahel alates kliinilisest meditsiinist ja rahvatervisest kuni sotsiaal- ja andmeteadusteni. „Geenivaramu on asutamisest saati seadnud eesmärgiks edendada personaalmeditsiini arendamise kaudu Eesti tervishoidu. Keskuse loomiseks saadud investeering on ühelt poolt tunnustus ülikoolile aastatepikkuse teadustöö ja -taristu arendamise eest, teisalt Eesti riigile personaalmeditsiini arengut võimaldavate digitaalsete andmekogude, -teenuste ja õigusruumi kujundamise eest,“ ütles Metspalu.
Piirkonna võimekaima eksperdikeskuse loomine võimaldab uurida eri teadusalade koostöös personaalmeditsiini rakendamise kõiki etappe. „Kui Tartu Ülikooli põhiroll on teaduslike meetodite ja uute andmetööriistade väljatöötamine, siis ülikooli kliinikumis tehakse kliinilisi uuringuid, kus uuritakse ja valideeritakse teaduspartnerite loodud rakendusi koostöös patsientidega,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu. Kliiniliste uuringute kõrval on oluline hinnata ka personaalmeditsiini teenuste mõju ühiskonnale, majandusele ja rahvatervisele.
Teadusrahastuse pälvinud konsortsium soovib projekti käigus muuta Eesti inimeste terviseandmed digitaalselt paremini kasutatavaks, soodustades tervishoiuvaldkonna uuendustegevust. Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo peab Eestit elektrooniliste terviseandmete süsteemi loomisel eesrindlikuks, kuid osa andmetest on siiski veel struktureerimata ja vabateksti kujul. „On vaja luua andmejagamise ja -analüüsi süsteem, mida saaks kasutada teadustööks, aga ka personaalmeditsiini tööriistade ja kliiniliste juhiste loomiseks. Nii võimaldame elektrooniliste terviseandmete paremat kasutamist nii teaduses kui ka inimeste ravis,“ lisas Vilo. Korrastatud terviseandmete taristu ja Eesti tugev iduettevõtluskeskkond annavad hoogu tervisetehnoloogiaalasele uusettevõtlusele, mis omakorda kiirendab teaduse jõudmist ühiskonda.
Geenivaramu on asutamisest saati seadnud eesmärgiks edendada personaalmeditsiini arendamise kaudu Eesti tervishoidu. Keskuse loomiseks saadud investeering on ühelt poolt tunnustus ülikoolile aastatepikkuse teadustöö ja -taristu arendamise eest, teisalt Eesti riigile personaalmeditsiini arengut võimaldavate digitaalsete andmekogude, -teenuste ja õigusruumi kujundamise eest.
Projekti eesmärkide hulka kuulub ka 10 000 eestimaalase täisgenoomi järjestamine, mis on vajalik, et personaalmeditsiini teenuseid saaks osutada kogu Eesti elanikkonnale. Senistes teadusprojektides on keskendutud personaalmeditsiini tööriistade testimisele väiksema ja ühtlasema geneetilise taustaga populatsiooni puhul. „Sisuliselt on vaja täisgenoome juurde järjestada, et laiendada haaret ja kaasata mitmekesise päritoluga eestimaalaste geeniinfot,“ ütles Metspalu. Ühtlasi toetab mitmekesine andmekogu ka Euroopa Liidu algatust „1+ miljon genoomi“ , mis hoogustab innovatsiooni kogu Euroopa tervishoius.
Keskuses toimuva teadus- ja arendustööga on Tartu Ülikoolist seotud genoomika, arvutiteaduse, kliinilise meditsiini, peremeditsiini ja rahvatervishoiu ning Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Välispartneritena kaasatakse personaalmeditsiini keskuse töösse Helsingi Ülikool ja Erasmuse Rotterdami Ülikooli meditsiinikeskus, mis on parimad personaalmeditsiini arendavad asutused Euroopas. Nii saab jagada kogemusi ja teha tihedamat koostööd, et liikuda personaalmeditsiini rakendamisel jõudsamalt edasi.
Teaming for Excellence on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ rahastusmeede, mis toetab Euroopa teadusasutuste koostööd, et parandada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning kasvatada piirkonna majanduse konkurentsivõimet. 2022. aasta taotlusvoorus pälvis rahastuse kaks Tartu Ülikooli projekti. Projektid algavad 2023. aasta jooksul ja vältavad kuus aastat.
