Psühholoogia
Bakalaureuseõpe
16. juuni
1. juuli
18. juuli
1. september
Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis pakutav haridus on kõrgelt hinnatud ja paindlik ning selles arvestatakse õppija huve. Meie õppejõud on pädevad spetsialistid ja tunnustatud tippteadlased. Vilistlased leiavad tööd väga erinevatel ametikohtadel, mis on seotud inimkäitumise mõistmise ja mõjutamisega.
„Pärast lõpetamist olid mu varasemad emotsioonid ja jäigad seisukohad nagu haihtunud. Nüüd saan aru, mõttes andestan ja vahel proovin juhtida kaaslastki. Kui palju lihtsam ja tulemuslikum on elu, kui mõistad senisest paremini, mis ümberringi toimub.“
Bakalaureusekraadi saamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on õppida kolmeaastases tasuta päevaõppes. Teiseks pakume tasulist sessioonõpet (tasu makstakse ainepunktipõhiselt või semestritasuna), mis on jagatud neljale osakoormusega aastale. Sessioonõppes on Tartus kohalkäimine vajalik igal teisel nädalal neljapäevast laupäevani, ülejäänud ajal tuleb tegeleda iseseisva tööga.
Psühholoogia eriala annab mitmekülgsed teadmised inimese psüühikast ja käitumisest. Õppekava hõlmab nii mitme valdkonna (sotsiaal- ja loodusteadused, meditsiin) alusaineid kui ka kitsamaid valdkondi (sotsiaal-, arengu-, isiksuse-, tunnetus-, kliiniline psühholoogia jne).
Õppe alguses on suurem osakaal teoreetilisel õppel ja üldteadmistel, hiljem lisandub ainetesse rohkem praktilisi ülesandeid ning saab teha uurimistööd.
Psühholoogia õppimise eeldus on inglise keele oskus, samuti tuleb õpingutes kokku puutuda reaalteadustega, näiteks õppida analüüsima andmeid ja mõistma inimkeha kompleksset bioloogilist toimimist.
Õpingud lõpevad bakalaureuseeksamiga.
Õppetasu
Sessioonõppes õppides on õppetasu võimalik tasuda kas ainepunkti hinna alusel vastavalt registreeritud ainete mahule semestris või semestritasuna. Ainepunkti alusel makstes on õppetasu 75 eurot ainepunkti eest ning semestritasu on 1500 eurot.
Õppetasu maksmise aluseks on õppekulude hüvitamise leping, mis sõlmitakse kahe nädala jooksul pärast immatrikuleerimist.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Psühholoogia instituut asub ajaloolises hoones Toomemäe nõlval. Siin on üliõpilaste kasutuses peale õpperuumide ka õdus puhketuba, kus korraldatakse kohtumisi innustavate inimestega, kes tegutsevad psühholoogia valdkonnas.
Instituudi traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad muu hulgas esmakursuslaste tutvumisõhtud, rebaste nn psühhimine ja jõulupidu.
Meil valitseb vaba akadeemiline õhkkond. Eri aastate üliõpilased käivad omavahel tihedalt läbi ning ka erinevate põlvkondade psühholoogid ja üliõpilased saavad erialaselt mõtteid vahetada ja anda panuse eriala arengusse.
Psühholoogia on paljude inimkäitumise mõistmise ja mõjutamisega seotud valdkondade alus, aga peale selle omandad ka muid kasulikke oskusi, sealhulgas andmetega töötamiseks. Tänu sellele võivad meie bakalaureuseõppe läbinud töötada väga erinevatel ametikohtadel näiteks koolides ja raviasutustes ning reklaami-, koolitus- ja uuringufirmades.
Et saada pädevaks inimestega töötavaks psühholoogiks, karjäärinõustajaks, psühhoterapeudiks, spordipsühholoogiks vm, peaksid kindlasti läbima ka magistriõppe ning taotlema kutselitsentsi. Teadustööst huvitatutel on võimalik seejärel jätkata õpinguid doktorantuuris.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (50%),
- akadeemiline test (20%),
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (15%) ja
- matemaatika riigieksam (15%).
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 85-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Akadeemiline test
testi saab sooritada ühel korral, kas
- 22. märtsil 2025 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Viljandis ja Kuressaares või
- 5. aprillil 2025 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Viljandis või
- 7. juulil 2025 Tartus ja Tallinnas.
Märtsis ja aprillis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is 1.–10. märtsini 2025.
Registreeru testile 1.-10. märtsini 2025
Juulis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega 16. juunist 1. juulini 2025.
Akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid loogiliste seoste loomise suutlikkust ja etteantud informatsiooni kasutamise oskust.
Testi ülesanded on probleemülesanded, mille puhul tuleb küsimustele vastata etteantud informatsiooni alusel. Ülesanded hõlmavad:
- diagrammidelt, tabelitest, kaartidelt info leidmist,
- seaduspärasuste mõistmist ruumilistes ja tasapinnalistes kujundites ning
- matemaatiliste probleemide lahendamist.
Testi lahendamiseks on aega 60 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 15-40 küsimusele.
Loe akadeemilise testi kohta lähemalt.
Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada testi Scholastic Aptitude Test (SAT) tulemusega.
Akadeemilist testi hinnatakse 100 punkti süsteemis ja test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 41 punkti.
Erialakatse
koosneb kahest osast:
- kirjalik osa 8. juulil 2025 kell 10.00-11.30 veebikeskkonnas Microsoft Forms
- suuline osa 9.-11. juulil 2025 Tartus aadressil Näituse 2 või veebikeskkonnas Zoom
Erialakatsele pääsevad kandidaadid pingerea alusel, mis moodustatakse akadeemilise testi (tulemus vähemalt 41 punkti) ning eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemuste alusel arvutatud konkursipunktide põhjal. Erialakatsele pääsevad pingerea alusel esimesed 138 kandidaati.
Erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Kirjalikus osas tuleb täita küsimustik, mis sisaldab küsimusi kandidaadi üldiste ja psühholoogiaalaste teadmiste, kogemuste, huvide ja tulevikuplaanide kohta. Küsimustikku eraldi ei hinnata, kuid see on sisendiks intervjuule. Edasipääsenud kandidaadid saavad 7. juuli õhtul SAISi kaudu info selle kohta, kuidas täita küsimustikku ja valida suulise erialakatse aega ja kohta.
Suuline osa on 10-minutiline intervjuu, mis käsitleb küsimustikus kajastatud teemasid. Intervjuu mõõdab kandidaadi motiveeritust ja püsivust, psühholoogiaalaseid teadmisi ja mõtlemise sügavust ning arusaama õpingutest ja tööst. Erialakatses hinnatakse tõenäosust, et kandidaadi motivatsioon, teadmised ning plaanid võimaldavad psühholoogia õpingutega hakkama saada.
Erialakatsel hinnatakse kandidaadi
- motiveeritust ja püsivust (30%)
- psühholoogiaalaseid teadmisi ja mõtlemise sügavust (40%)
- arusaama õpingutest ja tööst (30%)
Erialakatse koondtulemus esitatakse 100-punkti süsteemis. Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Korduma kippuvad küsimused psühholoogia õppekavale sisseastumise kohta!
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (50%),
- akadeemiline test (25%) ja
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse akadeemilise testi tulemust 50% ja erialakatset 50% ulatuses.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 85-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Akadeemiline test
testi saab sooritada ühel korral, kas
- 22. märtsil 2025 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Viljandis ja Kuressaares või
- 5. aprillil 2025 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Viljandis või
- 7. juulil 2025Tartus ja Tallinnas.
Märtsis ja aprillis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is 1.–10. märtsini 2025.
Registreeru testile 1.-10. märtsini 2025
Juulis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega 16. juunist 1. juulini 2025.
Akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid loogiliste seoste loomise suutlikkust ja etteantud informatsiooni kasutamise oskust.
Testi ülesanded on probleemülesanded, mille puhul tuleb küsimustele vastata etteantud informatsiooni alusel. Ülesanded hõlmavad:
- diagrammidelt, tabelitest, kaartidelt info leidmist,
- seaduspärasuste mõistmist ruumilistes ja tasapinnalistes kujundites ning
- matemaatiliste probleemide lahendamist.
Testi lahendamiseks on aega 60 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 15-40 küsimusele.
Loe akadeemilise testi kohta lähemalt.
Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada testi Scholastic Aptitude Test (SAT) tulemusega.
Akadeemilist testi hinnatakse 100 punkti süsteemis ja test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 41 punkti.
Erialakatse
koosneb kahest osast:
- kirjalik osa 8. juulil 2025 kell 10.00-11.30 veebikeskkonnas Microsoft Forms
- suuline osa 9.-11. juulil 2025 Tartus aadressil Näituse 2 või veebikeskkonnas Zoom
Erialakatsele pääsevad kandidaadid pingerea alusel, mis moodustatakse akadeemilise testi (tulemus vähemalt 41 punkti) ning eesti keele riigieksami tulemuste alusel arvutatud konkursipunktide põhjal. Erialakatsele pääseb pingerea alusel esimesed 75 kandidaati.
Erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Kirjalikus osas tuleb täita küsimustik, mis sisaldab küsimusi kandidaadi üldiste ja psühholoogiaalaste teadmiste, kogemuste, huvide ja tulevikuplaanide kohta. Küsimustikku eraldi ei hinnata, kuid see on sisendiks intervjuule. Edasipääsenud kandidaadid saavad 7. juuli õhtul SAISi kaudu info selle kohta, kuidas täita küsimustikku ja valida suulise erialakatse aega ja kohta.
Suuline osa on 10-minutiline intervjuu, mis käsitleb küsimustikus kajastatud teemasid. Intervjuu mõõdab kandidaadi motiveeritust ja püsivust, psühholoogiaalaseid teadmisi ja mõtlemise sügavust ning arusaama õpingutest ja tööst. Erialakatses hinnatakse tõenäosust, et kandidaadi motivatsioon, teadmised ning plaanid võimaldavad psühholoogia õpingutega hakkama saada.
Erialakatsel hinnatakse kandidaadi
- motiveeritust ja püsivust (30%)
- psühholoogiaalaseid teadmisi ja mõtlemise sügavust (40%)
- arusaama õpingutest ja tööst (30%)
Erialakatse koondtulemus esitatakse 100-punkti süsteemis. Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Korduma kippuvad küsimused psühholoogia õppekavale sisseastumise kohta!
Psühholoogia sisseastumise kohta Korduma Kippuvad Küsimused
Raamatusoovitusi psühholoogiahuvilisele
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Üliõpilaste nõustamisportaal Lahendus.net
Üliõpilaste algatatud teaduse populariseerimise ettevõte Psühhobuss
27.01.2025
09.12.2024
09.05.2024
