Keeleteadus
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat
, 120 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
11
Õppetasu
tasuta
Keeleteaduse ehk lingvistika magistriõppes süvendad keeleteoreetilisi teadmisi, õpid rakendama keeleteaduse meetodeid ning koguma, töötlema ja tõlgendama keeleandmeid, et uurida enda valitud keeleteemasid ja lahendada keeleprobleeme. Õppe- ja uurimistöö tugev seos võimaldab sul panna oma teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kohe proovile. Pärast magistrikraadi omandamist saad keeleandmetega töötamise oskusi hakata rakendama nii teaduses kui ka tööturul.
Magistriõpe andis mulle süvateadmised nii keeleteadusest üldiselt kui ka kitsamalt valitud erialast. Ma omandasin praktilisi kogemusi õppeassistendi, foneetikakorpuse märgendaja ja setokeelsete tekstide litereerijana. Tänu magistriõpingutele mõistsin, et keel on oma kasutajate nägu.
Annika Pant, vilistlane, Tartu Ülikooli keelekujude spetsialist
Õpe on päevaõppe vormis. Auditoorne õppetöö jaguneb tavaliselt neljale päevale nädalas. Sisseastumiseks on vajalik bakalaureusekraad. See võib olla keeleteaduses, aga õppima on oodatud ka muude erialade lõpetanud, kel on huvi keeleteaduse vastu ja kes on valmis juurde õppima bakalaureuseõppe alusaineid.
Keeleteaduse magistriõppes saad valida kolme peaeriala vahel:
a) keeleteadus ja eesti keel,
b) fennougristika,
c) arvutilingvistika.
Magistrantuuri keskmes on erialaõpingud ja uurimistöö sind huvitaval teemal. Tänu valikmoodulile on õppekava paindlik. Sul on võimalik valida aineid oma huvide alusel ja täiendada oma eelteadmisi, kui oled tulnud lingvistikat õppima muult erialalt. Valikmoodulites saad omandada oskused tööks keeletoimetajana, täiendada end keeletehnoloogia ja digihumanitaaria alal või minna koguma lisapädevust, õpirännates välismaal.
Õpingute loomulik osa on praktika, et saaksid omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi kohe rakendada. Sul on võimalik valida mitme praktikaliigi vahel.
Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendavas magistrikoolis teed koostööd teiste erialade üliõpilastega. Magistrikooli ainetes omandad keeleteaduse ja tõlkeõpetuse teoreetilis-metoodilisi teadmisi, osaled erialaülestes aruteludes, saad luua seoseid oma eriala ja teiste erialade vahel ning arendad meeskonnatööoskust.
Erialade lühitutvustused
Keeleteaduse ja eesti keele eriala: saad süsteemse ülevaate keeleteaduse suundadest. Sa omandad oskuse rakendada neid teadmisi keelenähtuste analüüsimisel, nende üle arutlemisel ja keeleteaduslike probleemide lahendamisel.
Fennougristika eriala: saad süsteemse ülevaate soome-ugri keelte kujunemise ja arengu probleemidest ning oskuse võrrelda nende keelte struktuure, samuti analüüsida keelenähtusi ja arutleda nende üle. Sel erialal õpid süvendatult kas soome-ugri keeli, soome keelt ja kultuuri või ungari keelt ja kultuuri.
Arvutilingvistika eriala: saad süsteemse ülevaate loomuliku keele automaatse töötlemise probleemidest ja võtetest, keskendudes eestikeelsele tekstile, samuti suutlikkuse koguda ja töödelda keeleandmeid. Oma huvialadest lähtudes omandad süvendatud teadmised ka mõnest arvutilingvistika kitsamast rakendusvaldkonnast. Sel erialal tulevad kasuks eelnevad programmeerimisteadmised ja -oskused.
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Loengud, seminarid ja praktikumid toimuvad mugavalt Tartu kesklinna õppehoonetes. Sa asud õppima rahvusvahelises keskkonnas, kus on palju välisõppejõude ja -üliõpilasi.
Magistrandina saad tegutseda keeleuurijate ja -praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. Teadustööl põhinev õpe innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima ning loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Peale õppetöö osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamises ning konverentside ja olümpiaadide korraldamises.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis tegutseb mitu keskust, näiteks digihumanitaaria keskus, mitmekeelsuse keskus, eesti keele õppe ja keeleteadlikkuse keskus ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Lisaks on instituudis foneetikalabor, kus saad osaleda keelekatsetes. Instituut annab välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA.
Oled alati oodatud TÜlingu loengutele, Filmo-Ugri filmiõhtutele, KeeleKohtingutele, instituudi teaduspäevale ning teistele eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üritustele ja väljasõitudele. Igal aastal kohtuvad magistrandid keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli korraldatavas sügis- ja kevadkoolis.
Hoia meie tegemistel pilk peal Facebookis, Instagramis ja keeleblogis.
Keeleteaduse magistriõppe vilistlastel on pädevused, et jätkata õpinguid doktorantuuris või töötada sellistel ametikohtadel, kus on vajalikud keeleteadlikkus ja keeleteaduslik mõtlemine. Neil on keeleandmetega töötamise ning keeleprobleemide lahendamise, tekstide loomise ja toimetamise, seoste loomise, kriitilise mõtlemise ning eneseväljendus-, koostöö- ja analüüsioskus.
Meie vilistlased töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate ja -toimetajatena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes ja tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena ning ajakirjanike ja diplomaatidena. Meie lõpetajaid leiab ka muudest haridus- ja kultuurivaldkonna ametitest.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
NB! Välismaalased (need, kellel ei ole Eesti kodakondsust) saavad eestikeelsesse magistriõppesse kandideerida 1. maist 1. juunini DreamApply´s.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse koosneb kahest osast:
- motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 1. juulil 2025 (või väliskandidaatidel Dreamapply’s hiljemalt 1. juunil)
- suuline osa 14. aprillil 2025 algusega kell 16.00 Tartus aadressil Jakobi 2 ruumis 103 või 7. juulil 2025 algusega kell 10.00 Tartus aadressil Jakobi 2 ruumis 427
Erialakatse koosneb kahest võrdse osakaaluga osast:
- motivatsioonikiri (50%)
- intervjuu (50%)
Erialakatse eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi varasem õpikogemus, motiveeritus ja eeldused õppida keeleteaduse õppekaval (erialad: keeleteadus ja eesti keel, fennougristika, arvutilingvistika).
NB! Kui soovid osaleda 14. aprilli intervjuul, tuleb avaldus SAISis esitada hiljemalt 10. aprillil 2025.
Motivatsioonikiri
Motivatsioonikirja ettenähtud pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki). Motivatsioonikirjas tuleb kirjutada neil teemadel:
- milline õppija sa oled, millised on sinu õpiharjumused ja kuidas need võiks sind toetada magistriõpingutes;
- milline on olnud sinu senine õpitee ja mida on sinu varasemates õpingutes olnud sellist, mis toetab õpingute jätkamist keeleteaduse magistriõppes (nt varem õpitu, uurimishuvid jm);
- miks soovid õppida keeleteaduse magistriõppes;
- millisena näed oma õpinguid, millisest õppekava erialast ja millistest õppekava õppeainetest oled enim huvitunud ning miks;
- mida lisaks eelpool toodule veel oluliseks pead.
Intervjuu
Intervjuus keskendutakse kandidaadi õpikogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele. Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi:
- senised erialased teadmised, oskused, uurimistöö teema, orienteerumine valdkonnas;
- motiveeritus edaspidisteks õpinguteks, sealhulgas huvi valitud kitsama eriala vastu, tulevikuperspektiivid;
- uurimistööga seotud tulevikuplaanid.
Intervjuu kestab 20 minutit ja toimub eesti keeles. Intervjuu toimumise täpne kellaaeg saadetakse kandidaadile meilile intervjuu toimumise päeva eel.
Hindamine
Erialakatsel hinnatakse kandidaadi üldist erialast orienteerumist, oskust põhjendada oma kitsamat erialavalikut ja motivatsiooni, oskust rääkida oma senisest ja tulevasest uurimistööst, plaanide selgust, oskust mõista probleeme, analüüsida neid ja pakkuda võimalikke lahendusi, eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust.
Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66 punkti.
