Vene ja slaavi filoloogia
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Sisutihe õppekava annab humanitaaria baashariduse spetsialiseerumisega slavistikale. Juri Lotmani teaduskoolkonna traditsioonidega tutvumine arendab analüütilist ja loovat mõtlemist ning valmistab su ette tööks üsna erinevates valdkondades näiteks õpetamise, tõlkimise, kultuuriuurimise, ajakirjanduse, raamatukogunduse ja kirjastamise alal. Vene kultuuri uurimine Euroopa kultuuride kontekstis avardab silmaringi ja annab võtme tänapäeva ühiskondlike jõujoonte mõistmiseks.
„Tänu õpingutele Tartu Ülikoolis on minust saanud muutustele avatud kiire õppija, kes ei oska mugavustsoonis pikalt püsida ning naudib kõiki väljakutseid, mida elu endaga kaasa toob. Kirjandusteadus on avardanud mu silmaringi, lingvistika on õpetanud süsteemselt mõtlema ja semiootika on arendanud analüütilisi oskusi.“
Õpe on vene ja eesti keeles.
Kasutame erinevaid õppevorme: loenguid, seminare, töötube ja rühmatööd. Kuna seminarid ja paljud loengud on pigem väikestes rühmades, on meil kujunenud välja individuaalne lähenemine igale üliõpilasele.
Teisel õppeaastal valid sa erialase spetsialiseerumise keele (lingvistika) või kirjanduse alal ja kirjutad proseminaritöö. See on osa su tulevasest bakalaureusetööst, mis on hea võimalus eneseteostuseks, oma erialaste oskuste ja üldintelligentsuse arendamiseks. Lisaks loob teadustöö põhialuste omandamine olulise aluse selleks, et keskenduda kindlale teadusprobleemile magistriõppes.
Õppekava läbinud üliõpilane on saanud hea ülevaate vene keelest, kirjandusest ja kultuurist ning mitmekülgsed algteadmised humanitaariast laiemalt. Erialastel keele-, kirjandus- ja kultuuriteaduse kursustel arendad sa keele-, arutelu- ja eneseväljendusoskusi ning õpid loetut ja kirjutatut kriitiliselt analüüsima. Selle käigus arenevad paljud olulised ülekantavad pädevused.
Traditsiooniliste distsipliinide (nt teksti filoloogiline analüüs, kirjanduslugu, maiskonnalugu) kõrval on sul võimalus õppida digihumanitaaria aluseid.
Maailma keelte ja kultuuride kõrvaleriala annab võimaluse luua individuaalse õpitee ning täiendada oma teise ja kolmanda võõrkeele oskust või hoopis alustada täiesti uue keele ja kultuuri õppimist. Meie üliõpilaste populaarsed valikud on poola ja tšehhi keel, aga kõrvaleriala võid valida kogu ülikoolist. Sellega saad kombineerida ka praktika ja ettevõtlusega seotud kursusi.
Sul on vahetusüliõpilasena õppimiseks valida rohkem kui 40 ülikooli Euroopas ja Venemaal.
Tartu kesklinnas asuvas õppehoones on nüüdisaegse tehnikaga klassiruumid, arvutiklass, maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogu ning üliõpilaste puhkeruumid. Slavistika osakonna sooja, kammerlikku õhkkonda täiendab kolledži ja kogu üliõpilaslinna aktiivne ja vaheldusrikas elu.
Osakonna õppejõudude ja üliõpilaste koostöö areneb kõikvõimalikes vormides ning tänu väikestele rühmadele on erialane suhtlus eriti sisuküllane ja kasulik.
Meie üliõpilased on kaasatud teadustöösse, osalevad konverentsidel ja teadusseminaridel ning külalislektorite loengutes. Slavistika osakond korraldab igal aastal rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi, kus esinevad kõikide tasemete üliõpilased Eestist ning näiteks Lätist, Venemaalt, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist ja Itaaliast. Konverentsi materjalide põhjal koostab üliõpilaste toimetuskolleegium artiklikogumiku.
Üliõpilased korraldavad luule- ja filmiõhtuid ning osalevad kirjandusfestivalil Prima Vista – aktiivne huvi ja loovus aitavad saada osaks professionaalsete filoloogide ringkonnast.
Meie vilistlased töötavad väga erinevates valdkondades. Peale õpetaja või õppejõu mitmekülgse töö üldhariduskoolist kuni ülikoolini tegelevad nad kirjanduse ja ajakirjandusega ning töötavad tõlkijate, teadlaste, analüütikute, kommunikatsioonispetsialistide ja diplomaatidena.
Näiteks on meie vilistlane Tatjana Trojanova vene keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna Prantsuse Lütseumis, aga ka vene keele võõrkeelena kooliõpikute autor. Mitmel juhul asuvad meie lõpetajad tööle meediasse, nende seas on Jelizaveta Fomina Deutsche Welle vene toimetuse ajakirjanik ja Jelena Poverina teleajakirjanik.
Bakalaureuseõpingute järel on sul mitu valikut õpingute jätkamiseks magistritasemel, näiteks võõrkeeleõpetaja või tõlkeõpetuse õppekava alusel või Euroopa keelte ja kultuuride alal.
Akadeemilise karjääri valijaid ootavad seejärel doktoriõpingud, mis tähendab võimalust kirjutada nelja aasta jooksul iseseisev ja uuenduslik uurimus lingvistika või kirjandusteaduse teemal.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (75%),
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
2. või 4. juulil 2024 kell 11.00 elektroonselt Tartu Ülikooli testide keskkonnas aadressil testid.ut.ee
Erialakatse on kirjalik eksam, mille sooritamiseks on aega 120 minutit. Erialakatse eesmärk on kontrollida vene keele ja vene kirjanduse tundmist. Vene keelt emakeelena ja vene keelt võõrkeelena õppinud kandidaatidele koostatakse eraldi eksamitöö.
Vene keelt emakeelena õppinud kandidaatide erialakatse
Eksam koosneb kahest osast:
- Vene keele ülesanded (50%) hõlmavad leksikat, sõnamoodustust, grammatikat, stilistikat ning ortograafiat ja interpunktsiooni. Kokku tuleb kandidaadil lahendada 5 ülesannet, iga osa punktide arv on 10.
- Vene kirjanduse ülesanded (50%). Kokku tuleb kandidaadil lahendada 5 ülesannet, iga osa punktide arv on 10.
Viis ülesannet vene kirjanduse alalt sisaldavad küsimusi luuletuse ning proosateksti mõistmise kohta (1-4) ja vaba arutluskäiku etteantud teemal (5). Kontrollitakse oskust analüüsida teksti seoseid kirjandustraditsiooniga (tsitaadid, vihjed, reministsentsid; temaatiline, meetrumiline, žanriline sarnasus jne), autoripositsiooni väljendamise poeetiliste vahendite tundmist (stiililised vahendid, iroonia, grotesk jne), oskust seostada teksti autori jaoks oluliste sotsiaalajalooliste probleemidega. Testitakse oskust teksti korrektselt ümber jutustada, iseloomustada tekstist lähtuvalt tegelaste suhtumist ja autori hoiakut. Viies ülesanne võimaldab demonstreerida üldist eruditsiooni, intelligentsust ja arutlusoskust kirjalikult.
Vene keelt võõrkeelena õppinud kandidaatide erialakatse
Vene keele (võõrkeelena) eksam toimub testi vormis, kontrollitakse lugemise (tekstist arusaamise) ja kirjutamise oskust. Eksam koosneb kolmest osast:
- esimese osa ülesanded puudutavad teksti mõistmist (küsimustele õige vastuse valimine);
- teine osa kontrollib leksikaal-grammatilisi oskusi, sh õigete grammatiliste vormide kasutamist. Võimalikud ülesannete tüübid on valikvastused, lünktest, sünonüümika, sõnatuletus; grammatiliste konstruktsioonide parafraseerimine;
- kolmas osa kontrollib teksti kirjutamise oskust (kirjutada tuleb 70–100-sõnaline tekst).
Kolmanda osa ehk teksti kirjutamist kontrollivad võimalikud teemad on järgnevad:
- Mina: mina isiksusena teiste seas, eripära, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused.
- Perekond ja kodu: abielu ja perekond, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus.
- Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted; sotsiaalsed probleemid.
- Keskkond, Eesti, maailm: loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja linn, urbaniseerumine; Eesti kultuuritavad, rahvusvahelised suhted.
- Õpitavat keelt kõnelevad maad: valitsemiskord, kultuur, rahvusvahelised suhted.
- Õppimine ja töö: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades.
- Harrastused ja kultuur: spordialad, looming, kultuuritegelased, reklaam ja selle roll, infoühiskond ja selle probleemid.
Hindamine
Erialakatsel on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Vene ja slaavi filoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise vene keele emakeelena või vene keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoorust;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetooli ja Ühendatud Humanitaarkirjastuse ühisveebileht
Vene kirjanduse õppetooli kolmekeelne kodulehekülg
Vene keele ja kirjanduse õppekava tutvustava infotunni salvestis
