Skip to main content

Vene ja slaavi filoloogia

Bakalaureuseõpe

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
15
Õppetasu
tasuta

Sisutihe õppekava annab humanitaaria baashariduse spetsialiseerumisega slavistikale. Juri Lotmani teaduskoolkonna traditsioonidega tutvumine arendab analüütilist ja loovat mõtlemist ning valmistab su ette tööks üsna erinevates valdkondades näiteks õpetamise, tõlkimise, kultuuriuurimise, ajakirjanduse, raamatukogunduse ja kirjastamise alal. Vene kultuuri uurimine Euroopa kultuuride kontekstis avardab silmaringi ja annab võtme tänapäeva ühiskondlike jõujoonte mõistmiseks.

„Tänu õpingutele Tartu Ülikoolis on minust saanud muutustele avatud kiire õppija, kes ei oska mugavustsoonis pikalt püsida ning naudib kõiki väljakutseid, mida elu endaga kaasa toob. Kirjandusteadus on avardanud mu silmaringi, lingvistika on õpetanud süsteemselt mõtlema ja semiootika on arendanud analüütilisi oskusi.“  

Olga Saikovskaja, vilistlane, Kostivere Kooli direktor

Õpe on vene ja eesti keeles.  

Kasutame erinevaid õppevorme: loenguid, seminare, töötube ja rühmatööd. Kuna seminarid ja paljud loengud on pigem väikestes rühmades, on meil kujunenud välja individuaalne lähenemine igale üliõpilasele. 

Teisel õppeaastal valid sa erialase spetsialiseerumise keele (lingvistika) või kirjanduse alal ja kirjutad proseminaritöö. See on osa su tulevasest bakalaureusetööst, mis on hea võimalus eneseteostuseks, oma erialaste oskuste ja üldintelligentsuse arendamiseks. Lisaks loob teadustöö põhialuste omandamine olulise aluse selleks, et keskenduda kindlale teadusprobleemile magistriõppes. 

Õppekava läbinud üliõpilane on saanud hea ülevaate vene keelest, kirjandusest ja kultuurist ning mitmekülgsed algteadmised humanitaariast laiemalt. Erialastel keele-, kirjandus- ja kultuuriteaduse kursustel arendad sa keele-, arutelu- ja eneseväljendusoskusi ning õpid loetut ja kirjutatut kriitiliselt analüüsima. Selle käigus arenevad paljud olulised ülekantavad pädevused. 

Traditsiooniliste distsipliinide (nt teksti filoloogiline analüüs, kirjanduslugu, maiskonnalugu) kõrval on sul võimalus õppida digihumanitaaria aluseid.  

Maailma keelte ja kultuuride kõrvaleriala annab võimaluse luua individuaalse õpitee ning täiendada oma teise ja kolmanda võõrkeele oskust või hoopis alustada täiesti uue keele ja kultuuri õppimist. Meie üliõpilaste populaarsed valikud on poola ja tšehhi keel, aga kõrvaleriala võid valida kogu ülikoolist. Sellega saad kombineerida ka praktika ja ettevõtlusega seotud kursusi. 

Sul on vahetusüliõpilasena õppimiseks valida rohkem kui 40 ülikooli Euroopas ja Venemaal.  

Image

Tartu kesklinnas asuvas õppehoones on nüüdisaegse tehnikaga klassiruumid, arvutiklass, maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogu ning üliõpilaste puhkeruumid. Slavistika osakonna sooja, kammerlikku õhkkonda täiendab kolledži ja kogu üliõpilaslinna aktiivne ja vaheldusrikas elu.  

Osakonna õppejõudude ja üliõpilaste koostöö areneb kõikvõimalikes vormides ning tänu väikestele rühmadele on erialane suhtlus eriti sisuküllane ja kasulik.  

Meie üliõpilased on kaasatud teadustöösse, osalevad konverentsidel ja teadusseminaridel ning külalislektorite loengutes. Slavistika osakond korraldab igal aastal rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi, kus esinevad kõikide tasemete üliõpilased Eestist ning näiteks Lätist, Venemaalt, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist ja Itaaliast. Konverentsi materjalide põhjal koostab üliõpilaste toimetuskolleegium artiklikogumiku. 

Üliõpilased korraldavad luule- ja filmiõhtuid ning osalevad kirjandusfestivalil Prima Vista – aktiivne huvi ja loovus aitavad saada osaks professionaalsete filoloogide ringkonnast.

Image

Meie vilistlased töötavad väga erinevates valdkondades. Peale õpetaja või õppejõu mitmekülgse töö üldhariduskoolist kuni ülikoolini tegelevad nad kirjanduse ja ajakirjandusega ning töötavad tõlkijate, teadlaste, analüütikute, kommunikatsioonispetsialistide ja diplomaatidena.  

Näiteks on meie vilistlane Tatjana Trojanova vene keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna Prantsuse Lütseumis, aga ka vene keele võõrkeelena kooliõpikute autor. Mitmel juhul asuvad meie lõpetajad tööle meediasse, nende seas on Jelizaveta Fomina Deutsche Welle vene toimetuse ajakirjanik ja Jelena Poverina teleajakirjanik. 

Bakalaureuseõpingute järel on sul mitu valikut õpingute jätkamiseks magistritasemel, näiteks võõrkeeleõpetaja või tõlkeõpetuse õppekava alusel või Euroopa keelte ja kultuuride alal.  

Akadeemilise karjääri valijaid ootavad seejärel doktoriõpingud, mis tähendab võimalust kirjutada nelja aasta jooksul iseseisev ja uuenduslik uurimus lingvistika või kirjandusteaduse teemal. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.

Erialakatse toimub 4. juulil ja 6. juulil 2022 kell 11.00 elektroonselt testide keskkonnas: testid.ut.ee. Erialakatse on kirjalik eksam, mille sooritamiseks on aega 120 minutit. Erialakatse eesmärk on kontrollida vene keele ja vene kirjanduse tundmist. 

 

Vene keelt emakeelena õppinud kandidaatide erialakatse

Vene keelt emakeelena ja vene keelt võõrkeelena õppinud kandidaatidele koostatakse eraldi eksamitöö.

Eksam koosneb kahest osast:

  • Vene keele ülesanded (50%) hõlmavad leksikat, sõnamoodustust, grammatikat, stilistikat ning ortograafiat ja interpunktsiooni. Kokku tuleb kandidaadil lahendada 5 ülesannet, iga osa punktide arv on 10.
  • Vene kirjanduse ülesanded (50%). Kokku tuleb kandidaadil lahendada 10 ülesannet, iga osa punktide arv on 5.

Kümme ülesannet vene kirjanduse alalt sisaldavad küsimusi luuletuse analüüsi kohta (1-5), küsimusi proosateksti mõistmise kohta (6-9) ja vaba arutluskäiku etteantud teemal (10). Iga ülesannet hinnatakse viiepallisüsteemis. Kontrollitakse oskust analüüsida teksti seoseid kirjandustraditsiooniga (tsitaadid, vihjed, reministsentsid; temaatiline, meetrumiline, žanriline sarnasus jne), autoripositsiooni väljendamise poeetiliste vahendite tundmist (stiililised vahendid, iroonia, grotesk jne), oskust seostada teksti autori jaoks oluliste sotsiaalajalooliste probleemidega. Testitakse oskust teksti korrektselt ümber jutustada, iseloomustada tekstist lähtuvalt tegelaste suhtumist ja autori hoiakut. Kümnes ülesanne võimaldab demonstreerida  üldist eruditsiooni, intelligentsust ja arutlusoskust kirjalikult.

 

Vene keelt võõrkeelena õppinud kandidaatide erialakatse 

Vene keele (võõrkeelena) eksam toimub testi vormis, kontrollitakse lugemise (tekstist arusaamise) ja kirjutamise oskust. Eksam koosneb kolmest osast:

  1. osa ülesanded puudutavad teksti mõistmist (küsimustele õige vastuse valimine);
  2. osa kontrollib leksikaal-grammatilisi oskusi, sh õigete grammatiliste vormide kasutamist. Võimalikud ülesannete tüübid on valikvastused, lünktest, sünonüümika, sõnatuletus; grammatiliste konstruktsioonide parafraseerimine;
  3. osa kontrollib teksti kirjutamise oskust (kirjutada tuleb 70–100-sõnaline tekst). 

Kolmanda osa ehk teksti kirjutamist kontrollivad võimalikud teemad on järgnevad:

  • Mina: mina isiksusena teiste seas, eripära, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused.
  • Perekond ja kodu: abielu ja perekond, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus, perekonna eelarve.
  • Sõbrad: sõpruskonnavälised suhted; sotsiaalsed probleemid.
  • Keskkond, Eesti, maailm: loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja linn, urbaniseerumine; Eesti valitsemiskord, majandus, kultuuritavad, rahvusvahelised suhted.
  • Õpitavat keelt kõnelevad maad: valitsemiskord, kultuur, rahvusvahelised suhted.
  • Igapäevased tegevused: tervislikud eluviisid, toitumine, suhtlemine teeninduses, abiandmine õnnetuses.
  • Õppimine ja töö: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades; töö ja tööpuudus, tehnika areng.
  • Harrastused ja kultuur: spordialad, looming, kultuuritegelased, reklaam ja selle roll, infoühiskond ja selle probleemid. 

 

Hindamine

Erialakatsel on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.

Erialakatse tulemus on võimalik asendada kuni 2013. aastani sooritatud vene keele või vene keele võõrkeelena riigieksami tulemusega.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 25% ulatuses
  • erialakatset 75% ulatuses
    Erialakatse tulemust on võimalik asendada kuni 2013. aastani sooritatud vene keele või vene keel võõrkeelena riigieksami tulemusega.

Hindame mõlemat osa saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Vene ja slaavi filoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on 

  • gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üle-eestilise vene keele emakeelena või vene keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoorust.
     

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli (85 punkti, kui sinu tulemus riigieksamite alusel on alla 85 punkti). Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetooli ja Ühendatud Humanitaarkirjastuse ühisveebileht  
Vene kirjanduse õppetooli kolmekeelne kodulehekülg  
Vene keele ja kirjanduse õppekava tutvustava infotunni salvestis  

Tatjana Stepaništševa
programmijuht
Milvi Kaber
Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Germanistika osakond
õppekorralduse spetsialist
J. Liivi 4-201

Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Slavistika osakond
õppekorralduse spetsialist
J. Liivi 4-201

Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
õppekorralduse spetsialist
J. Liivi 4-201
+372 737 5228
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022