Saksa keel ja kirjandus

Saksa keele ja kirjanduse õppekava alusel on võimalik õppima asuda nii neil, kes juba oskavad saksa keelt, kui ka algajatel. Algajana alustades tegeled esimesel õppeaastal intensiivselt keeleõppega ja liitud ülejäänutega teisel aastal.

Algajana alustades on täiesti võimalik lõpetada nominaalajaga cum laude ja pälvida üliõpilaste teadustööde konkursil esikoht.
Õppekava ained annavad laiapõhjalised teadmised saksa keele, kirjanduse, ajaloo, kultuuri ja ühiskonna vallas. Teed tutvust tõlkimise ja pedagoogikaga ning õpid tundma baltisaksa kultuuripärandit.  

Õpingute jooksul valid endale pea- ja kõrvaleriala. Kõrvaleriala puhul võid jääda germanistika juurde ja täiendada seda lisamooduliga, valida endale lisavõõrkeele või vaadata hoopis teiste erialade poole (näiteks ajalugu, riigiteadused, psühholoogia või kommunikatsioon).  

Erialaainete tunnid toimuvad väikestes rühmades ja saksa keeles. Nõnda arendad praktilise keeleoskuse kõrval ka keelelist ja kultuurilist analüüsioskust ning kommunikatsioonipädevusi.  Peale erialaainete kuuluvad õppekavva valdkondlikud humanitaarained, mida õpid eesti keeles ja mis toimuvad koos teiste erialadega. 
Valikained võimaldavad spetsialiseeruda ja vabaainetena saad valida õppeaineid kogu ülikoolist.  

Saksa keele ja kirjanduse õppekaval on kohustuslik praktika, mille sooritamiseks on erinevaid võimalusi. 
Enne soovitatavalt kohustuslikule välisõpingute semestrile siirdumist meie partnerülikoolidesse Saksamaal (kas Erasmus+, DAAD-i või GIP-i raames) saad õppida Saksamaad tundma Goethe Instituudi suvistel täisstipendiumiga keelekursustel.

Üliõpilased on oodatud kaasa lööma osakonna tihedas üritustekalendris ning aktiivses teadustegevuses, võtma osa rahvusvahelistest konverentsidest, seminaridest ja suve- või sügiskoolidest, võimalus on teha teatrit ja korraldada üritusi.

Õppetöö toimub Tartu südames – ülikooli, raekoja ja Toomemäe vahetus läheduses asuvas Lossi 3 õppehoones, mis taasavati 2022. aasta sügisel pärast põhjalikku renoveerimist.  

Samas hoones on üliõpilaste käsutuses lisaks erinevatele puhkealadele nüüdisaegne raamatukogu, mille saksakeelne osa sisaldab rikkalikku valikut värsket õppe- ja teaduskirjandust ning ilukirjandusteoseid. Eraldi alajaotuse moodustab seal baltisaksa kultuuri ja kirjandust puudutav osa.  
Kuid õppetöö ei käi ainult loengus või seminaris – õppida saad igal pool, sealhulgas esimese kursuse ühisel õppereisil Berliini ja Potsdamisse või hoopis saksakeelsel kokanduskursusel, kus lisaks keeleoskuse täiendamisele saab kõhu täis. Või siis õppida kirjandust tundma läbi teatritegemise, mängides Lenzi või kasvõi Kanti. Germanistika osakond korraldab interdistsiplinaarseid ettekandeõhtuid ja teadusüritusi, mille teemad ulatuvad reisikirjandusest spioonaažini.

Germanistika osakonnas on väga aktiivne DAAD-i lektoraat ning Vilniuse Ülikooli kõrval üks kahest Balti riikide GIP-ist. GIP ehk Germanistische Institutspartnerschaft on DAAD-i finantseeritav institutsionaalne koostööleping. Meil on see sõlmitud Potsdami Ülikooliga ja selle teemaks on „Ühine kultuuripärand Saksamaal ja Baltikumis“.

Teeme koostööd Saksa ja Austria saatkondadega, Goethe Instituudi, baltisaksa organisatsioonide, Saksa Kultuuri Instituudi ja Eesti mäluasutustega. Igakevadisteks suursündmusteks on Saksa Kevad ja Prima Vista. Koostöös Tartu Linnamuuseumiga valmis Saksa Tartu kaardirakendus. Selle põhjal tehti 2021. aastal ka Navicupi audiogiidiga virtuaaltuur, mille tekstide sisselugejaid leidus üliõpilastest rektorini. Germanistika osakonna teadustöö tulemusena on valminud baltisaksa sõnastik.

Image

Oled omandanud laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis võimaldab töötada paljudes eluvaldkondades, kus on tegu kirjasõna, kommunikatsiooni, kultuuriliste pädevuste ja analüüsioskusega. 

Meie lõpetajaid leiab väga erinevatelt elualadelt. Lisaks õpetajatele, teadlastele, tõlkijatele, ministeeriumiametnikele ja saatkonnatöötajatele leidub meie vilistlaste seas kommunikatsioonispetsialiste, pressiesindajaid, ajakirjanikke, kultuuriedendajaid, dramaturge, riigiametnikke, Euroopa Liidu institutsioonide töötajaid ning personali- ja meediamonitooringuettevõtete spetsialiste. Meie vilistlasi töötab ka Goethe Instituudis, Saksa ettevõtete esindustes ning Saksa-Balti Kaubanduskojas.

Meie vilistlased on teiste seas Berliini saatkonna kultuuriatašee Merit Kopli, tõlkija ja Eesti Rahvusringhäälingu kirjandussaadete toimetaja Piret Pääsuke, Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja Helena Kaasik, dramaturg Mihkel Seeder, folklorist Reet Hiiemäe, Danpoweri klienditeeninduskeskuse juht Lilian Taro, Tallinna Linnavalitsuse kommunikatsiooninõunik Hans-Martin Tammesalu ning kommunikatsioonibüroo Corpore juht Janno Toots.

Pärast bakalaureuseõpingute lõppu saad õpinguid jätkata magistriõppes, kus on valikus kolm suunda: võõrkeeleõpetaja, tõlkeõpetus ning Euroopa keeled ja kultuurid. Pärast võõrkeeleõppereformi on oluliselt suurenenud vajadus võõrkeeleõpetajate järele – näiteks kasvas 2023/2024. õppeaastal üldhariduse teises astmes saksa keele õppijate arv kaks korda.

LISALUGEMIST

•    Katrin Koorits kirjutas Õpetajate Lehes teemal „Mart või Manfred – mänguline identiteet võõrkeeleõppes“. 
•    Intervjuu saksa keele ja kirjanduse üliõpilase Lara Löseriga ja ülevaade Lara bakalaureusetööst.
•    Reet Bender ja Vincent Dautancourt rääkisid Kuku raadio saates „Kuue samba taga“,  millised on Euroopa Liidu kõige olulisemad keeled ja kuidas mõjub nende tähtsusele Brexit.
•    Reet Bender ja Kadi Kähär-Peterson tutvustasid Klassikaraadio saates „Delta“ baltisaksa üliõpilaslinna audiogiidiga virtuaaltuuri. 
•    Reet Bender kõneles Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud" baltisaksa kirjandusest.
•    Reet Benderi ettekanne Palmse mõisaajaloo konverentsil parkide ja aedade rollist baltisaksa elutunnetuses. 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

• keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
• eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
   

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

• erialakatse (75%),
• eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (25%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses. 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. 

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 8. ja 10. juulil 2025 algusega kell 10.00 Tartus aadressil Lossi 3 ruumis 227

Eritingimusel kandideerimine

Saksa keele ja kirjanduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on 

• gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoorust;
• sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
 

Lisapunktide taotlemine

Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada lisapunkte. Lisapunkte andev kursus:

• Baltisaksa pärand Eesti kultuuris (P2TP.TK.123) 1,5 EAP

NB! Kursuse eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.