Skip to main content

Saksa keel ja kirjandus

Bakalaureuseõpe

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
15
Õppetasu
tasuta

Germanistika mitmekülgne õppekava annab sulle põhjalikud teadmised keele ja kultuuriruumi kohta, mille mõju on Euroopas väga suur: Saksamaa on Euroopa tugevaima majandusega riik ning emakeelena kõneleb saksa keelt Euroopa Liidus kõige rohkem inimesi. Sa asud õppima tippkvalifikatsiooniga ja saksa keelt emakeelena kõnelevate õppejõudude juhendamisel ning saad kasutada välissuhtluse ja paindlike õpiteede võimalusi. Saksa keele valdamine ja kultuuri tundmine on erioskus, mis ühendab kultuuripärandi ja päevakajalise ühiskondliku mõõtme – see oskus on vajalik nii paljudel humanitaarerialadel kui ka näiteks õigusteaduse ja majanduse alal tegutsedes.

„Tartu Ülikoolis germanistika õppimine andis mulle võimaluse minna Saksamaale täiemahulisse kraadiõppesse ajaloo ja rahvusvaheliste suhete erialal. Samuti andsid germanistika osakonnas loodud akadeemilised kontaktid mulle otsustava eelise kandideerimisel oma praegusele töökohale. Germanistika õppekava üheks tugevaks küljeks pean õppejõude, kes ei hiilga mitte ainult oma teadmistega, vaid on silmapaistvad ka isiksuste ja inimestena, ning neil on aega üliõpilastega tegeleda.“ 

Jaan Järve, vilistlane, Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi teadur

Saksa keele ja kirjanduse õppekava alusel on võimalik õppima asuda nii neil, kes juba oskavad saksa keelt, kui ka algajatel. Ilma saksa keele oskuseta üliõpilased õpivad esimesel aastal intensiivselt keelt ja liituvad ülejäänutega teisel aastal. 

Meil on päevaõpe. 

Õppekava ained annavad põhjalikud teadmised saksa keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri vallas. Sa teed tutvust tõlkimisega ja õpid tundma baltisaksa kultuuripärandit.  

Sa valid endale pea- ja kõrvaleriala. Kõrvaleriala puhul võid jääda kas germanistika juurde, täiendades seda lisamooduliga, valida endale teise või kolmanda võõrkeele või vaadata hoopis teiste erialade poole (näiteks ajalugu, riigiteadused, psühholoogia või kommunikatsioon).  

Erialaainete tunnid toimuvad väikestes rühmades ja valdavalt saksa keeles. Seal arendad praktilise keeleoskuse kõrval ka keelelist ja kultuurilist analüüsioskust ning kommunikatsioonipädevusi.  

Peale erialaainete kuuluvad õppekavva valdkondlikud üldharivad humanitaarained, mida sa õpid eesti keeles. Valikained võimaldavad sul spetsialiseeruda ja vabaainetena saad peale paljude võõrkeelte valida õppeaineid kogu ülikoolist.  

Väga soovituslik on osaleda projektipõhises praktikas, et teha tutvust eriala rakendus- ja töövõimalustega. 

Meie üliõpilastel on tänu osakonna aktiivsele teadustegevusele ja osalusele välisprojektides (sealhulgas koostöös DAAD-ga) mitmekesised võimalused osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja üliõpilaste suvekoolides. 

Välismaal saad õppida nii Erasmus+ programmi kaudu kui ka veeta semestri Saksamaal germanistikakoostöö raames. 

 

Õpe toimub alates 2022. aasta sügisest vast renoveeritud Lossi 3 õppehoones Tartu kesklinnas. Samas hoones on üliõpilaste käsutuses nüüdisaegne erialaraamatukogu, mille saksakeelne osa sisaldab rikkalikku valikut värsket õppe- ja teaduskirjandust ning ilukirjandusteoseid. Eraldi alajaotuse moodustab seal baltisaksa kultuuri ja kirjandust puudutav esinduslik raamatuvaramu.  

Võimalusi osaleda saksa kultuuri ja keelega seotud üritustel on Tartus mitmesuguseid. Meie osakond korraldab ettekandeõhtuid ja teadusüritusi, DAAD sakslastest õppejõudude eestvedamisel korraldame Stammtisch’e ning lisaks tähistame Saksamaaga seotud tähtpäevi ja olulisi ajaloosündmusi.  

Oleme teinud pikka aega koostööd kirjandusfestivaliga Prima Vista ja Saksa suursaatkonna korraldatava Saksa Kevade üritusesarja asjus, samuti Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga.  

Koostöös Tartu Linnamuuseumiga on valminud Saksa Tartu kaardirakendus, kus saab umbes 50 baltisaksa autori ligikaudu 200 tekstikatke põhjal teha tutvust omaaegse (balti)saksa vaatega Tartu linnaga. Rakenduse põhjal valmis 2021. aasta kevadel Saksa Kevade käigus ka Navicupi audiogiidiga virtuaaltuur, mille tekstide sisselugejaid leidub üliõpilastest rektorini.  

Image

 

Germanistika eriala lõpetaja on saanud laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis võimaldab töötada paljudes eluvaldkondades, kus on tegu kirjasõna ja kommunikatsiooni, kultuuriliste pädevuste ja analüüsioskusega. 

Paljud meie lõpetajad asuvad tööle sellistele n-ö klassikalistele erialadele nagu pedagoogika, tõlkimine, suuline tõlge ja teadustöö. Peale selle leidub meie vilistlaste seas näiteks kommunikatsioonispetsialiste ja pressiesindajaid, ajakirjanikke, saatkonnatöötajaid, dramaturge, riigiasutuste ametnikke ja nõunikke, Euroopa Liidu institutsioonide töötajaid ning personali- ja meediamonitooringuettevõtete spetsialiste. Meie vilistlasi töötab veel Saksa ettevõtete esindustes ning personalijuhtimise ja meediamonitooringu valdkonnas.  

Meie vilistlased on teiste seas Haridus- ja Noorteameti saksa keele peaspetsialist Aile Arro, Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja Helena Kaasik, Postimehe endine peatoimetaja Merit Kopli, Politsei- ja Piirivalveameti tõlk Daniil Melnikov ning pressiesindaja Fred Püss, tõlkija ja Eesti Rahvusringhäälingu kirjandussaadete toimetaja Piret Pääsuke, ajakirjanik ja MTÜ Mondo kommunikatsioonijuht Ave-Marleen Rei, dramaturg Mihkel Seeder, Danpoweri klienditeeninduskeskuse juht Lilian Taro ning Tallinna Linnavalitsuse kommunikatsiooninõunik Hans-Martin Tammesalu. 

Sul on võimalus jätkata õpinguid magistriõppes, kus on valida kolm suunda: võõrkeeleõpetaja, tõlkeõpetus ning Euroopa keeled ja kultuurid. 

 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.

Erialakatse on kirjalikust ja suulisest osast koosnev eksam, mis sooritatakse eesti või saksa keeles ja millest kumbki osa moodustab 50% erialakatse tulemusest. Lisainfo. 

Eestikeelse eksami sooritavad need kandidaadid, kes soovivad alustada õpinguid algajatena või ei ole tõendanud oma saksa keele vähemalt B2-keeletaset vastavate dokumentide alusel. Saksakeelse eksami võivad sooritada kandidaadid, kes ei ole tõendanud oma saksa keele vähemalt B2-keeletaset vastavate dokumentide alusel või on omandanud keskhariduse välisriigis või mõnel muul põhjusel pole sooritanud riigieksameid.

Erialakatse toimumisajad

  • Kirjalik osa: 4. juulil või 5. juulil 2022 kell 10.00
  • Suuline osa 6. juuli või 7 juuli alates kella 10.00 kas aadressil Jakobi 2, Tartu, või veebis.

 

Kirjalik osa

Eesti- või saksakeelse testi läbimiseks tuleb hoolikalt läbi lugeda etteantud tekst ning vastata esitatud küsimustele. Tekstidena on kasutusel keele, kirjanduse või kultuuriga seotud küsimusi käsitlevad artiklid, mis on suunatud laiemale publikule. Eelkõige hinnatakse oskust tekstist vajalikku informatsiooni üles leida, märgata loogilisi seoseid, eristada olulist ebaolulisest, hinnata väidete paikapidavust ja põhjendatust. Testis esitatud küsimused võivad puudutada ka tekstiga kaugemalt seotud teemasid ning kontrollida kandidaadi üldkultuurilist pädevust. Testi abil selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi valmisolek õppida Tartu Ülikoolis saksa keele ja kirjanduse bakalaureuseõppekaval, kus peatähelepanu all on keelte, kirjanduse ja kultuuri uurimine. 


Suuline osa 

Erialakatse suuline osa toimub vestluse vormis ja kestab umbes 15 minutit. Vestlus viiakse läbi kohapeal või veebi vahendusel (Zoomis). Täpne vestluse toimumise aeg selgub avalduse esitamisel SAIS-is. 

Vestluse teemad: 

  • üldkultuurilised küsimused, loetud raamatud, teater, filmid jm kultuuriga seotud teemad. See osa vestlusest peaks näitama kandidaadi lugemis- ja kultuurihuvi ning üldist silmaringi;
  • kandidaadi varasemad õpingud (nt millised õppeained on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukam olnud; kas ja milliste teemadega on ta süvenenumalt tegelenud), (võimalik) varasem kokkupuude saksa keelega, keelte õppimisega üldiselt;
  • erialavalik: miks huvi saksa keele ja kultuuri vastu, valiku motiveeritus, edasised plaanid. 

 

Hindamine

Erialakatsel on võimalik saada kuni 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. 

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • erialakatset 75% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 25% ulatuses

Hindame mõlemat osa saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Saksa keele ja kirjanduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on 

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üle-eestilise saksa keele olümpiaadi lõppvoorust;
  • tõendavad saksa keele oskust järgmiste eksamitulemustega:
    • saksa keele riigieksami tulemus vähemalt tase B2-tase (aastatel 1997-2013 sooritatud eksamil vähemalt 66 punkti);
    • Deutsches Sprachdiplom - vähemalt B2-tase;
    • Goethe-Zertifikat - vähemalt B2-tase;
    • TestDaF - kõik tasemed.

 

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli (85 punkti, kui sinu tulemus riigieksamite alusel on alla 85 punkti). Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:

  • Baltisaksa pärand Eesti kultuuris (P2TP.TK.123) 1,5 EAP

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Katrin Kooritsa artikkel „Mart või Manfred – mänguline identiteet võõrkeeleõppes“ Õpetajate Lehes 

Intervjuu saksa keele ja kirjanduse üliõpilase Lara Löseriga. Kuidas Saksamaa väikelinnast pärit tüdruk presidendi vastuvõtule jõudis? 

Reet Bender ja Vincent Dautancourt Kuku raadio taskuhäälingus „Kuue samba taga“: Millised on Euroopa Liidu kõige olulisemad keeled ja kuidas mõjub nende tähtsusele Brexit? 

Reet Bender ja Kadi Kähär-Peterson käisid Klassikaraadio saates „Delta“ tutvustamas baltisaksa üliõpilaslinna audiogiidiga virtuaaltuuri 

Lühifilm saksa keele ja kirjanduse üliõpilaste vaatest oma erialale. Film valmis praktilisel filmikursusel, mida juhendas Béla Baptiste, ning filmi valmimist on toetanud DAAD ja Goethe Instituut Eestis 

Milvi Kaber
õppekorralduse spetsialist
737 5228
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022