Saksa keel ja kirjandus
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Germanistika mitmekülgne õppekava annab sulle põhjalikud teadmised keele ja kultuuriruumi kohta, mille mõju on Euroopas väga suur: Saksamaa on Euroopa tugevaima majandusega riik ning emakeelena kõneleb saksa keelt Euroopa Liidus kõige rohkem inimesi. Sa asud õppima tippkvalifikatsiooniga ja saksa keelt emakeelena kõnelevate õppejõudude juhendamisel ning saad kasutada välissuhtluse ja paindlike õpiteede võimalusi. Saksa keele valdamine ja kultuuri tundmine on erioskus, mis ühendab kultuuripärandi ja päevakajalise ühiskondliku mõõtme – see oskus on vajalik nii paljudel humanitaarerialadel kui ka näiteks õigusteaduse ja majanduse alal tegutsedes.
„Tartu Ülikoolis germanistika õppimine andis mulle võimaluse minna Saksamaale täiemahulisse kraadiõppesse ajaloo ja rahvusvaheliste suhete erialal. Samuti andsid germanistika osakonnas loodud akadeemilised kontaktid mulle otsustava eelise kandideerimisel oma praegusele töökohale. Germanistika õppekava üheks tugevaks küljeks pean õppejõude, kes ei hiilga mitte ainult oma teadmistega, vaid on silmapaistvad ka isiksuste ja inimestena, ning neil on aega üliõpilastega tegeleda.“
Saksa keele ja kirjanduse õppekava alusel on võimalik õppima asuda nii neil, kes juba oskavad saksa keelt, kui ka algajatel. Ilma saksa keele oskuseta üliõpilased õpivad esimesel aastal intensiivselt keelt ja liituvad ülejäänutega teisel aastal.
Meil on päevaõpe.
Õppekava ained annavad põhjalikud teadmised saksa keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri vallas. Sa teed tutvust tõlkimisega ja õpid tundma baltisaksa kultuuripärandit.
Sa valid endale pea- ja kõrvaleriala. Kõrvaleriala puhul võid jääda kas germanistika juurde, täiendades seda lisamooduliga, valida endale teise või kolmanda võõrkeele või vaadata hoopis teiste erialade poole (näiteks ajalugu, riigiteadused, psühholoogia või kommunikatsioon).
Erialaainete tunnid toimuvad väikestes rühmades ja valdavalt saksa keeles. Seal arendad praktilise keeleoskuse kõrval ka keelelist ja kultuurilist analüüsioskust ning kommunikatsioonipädevusi.
Peale erialaainete kuuluvad õppekavva valdkondlikud üldharivad humanitaarained, mida sa õpid eesti keeles. Valikained võimaldavad sul spetsialiseeruda ja vabaainetena saad peale paljude võõrkeelte valida õppeaineid kogu ülikoolist.
Väga soovituslik on osaleda projektipõhises praktikas, et teha tutvust eriala rakendus- ja töövõimalustega.
Meie üliõpilastel on tänu osakonna aktiivsele teadustegevusele ja osalusele välisprojektides (sealhulgas koostöös DAAD-ga) mitmekesised võimalused osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja üliõpilaste suvekoolides.
Välismaal saad õppida nii Erasmus+ programmi kaudu kui ka veeta semestri Saksamaal germanistikakoostöö raames.
Õpe toimub alates 2022. aasta sügisest vast renoveeritud Lossi 3 õppehoones Tartu kesklinnas. Samas hoones on üliõpilaste käsutuses nüüdisaegne erialaraamatukogu, mille saksakeelne osa sisaldab rikkalikku valikut värsket õppe- ja teaduskirjandust ning ilukirjandusteoseid. Eraldi alajaotuse moodustab seal baltisaksa kultuuri ja kirjandust puudutav esinduslik raamatuvaramu.
Võimalusi osaleda saksa kultuuri ja keelega seotud üritustel on Tartus mitmesuguseid. Meie osakond korraldab ettekandeõhtuid ja teadusüritusi, DAAD sakslastest õppejõudude eestvedamisel korraldame Stammtisch’e ning lisaks tähistame Saksamaaga seotud tähtpäevi ja olulisi ajaloosündmusi.
Oleme teinud pikka aega koostööd kirjandusfestivaliga Prima Vista ja Saksa suursaatkonna korraldatava Saksa Kevade üritusesarja asjus, samuti Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga.
Koostöös Tartu Linnamuuseumiga on valminud Saksa Tartu kaardirakendus, kus saab umbes 50 baltisaksa autori ligikaudu 200 tekstikatke põhjal teha tutvust omaaegse (balti)saksa vaatega Tartu linnaga. Rakenduse põhjal valmis 2021. aasta kevadel Saksa Kevade käigus ka Navicupi audiogiidiga virtuaaltuur, mille tekstide sisselugejaid leidub üliõpilastest rektorini.
Germanistika eriala lõpetaja on saanud laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis võimaldab töötada paljudes eluvaldkondades, kus on tegu kirjasõna ja kommunikatsiooni, kultuuriliste pädevuste ja analüüsioskusega.
Paljud meie lõpetajad asuvad tööle sellistele n-ö klassikalistele erialadele nagu pedagoogika, tõlkimine, suuline tõlge ja teadustöö. Peale selle leidub meie vilistlaste seas näiteks kommunikatsioonispetsialiste ja pressiesindajaid, ajakirjanikke, saatkonnatöötajaid, dramaturge, riigiasutuste ametnikke ja nõunikke, Euroopa Liidu institutsioonide töötajaid ning personali- ja meediamonitooringuettevõtete spetsialiste. Meie vilistlasi töötab veel Saksa ettevõtete esindustes ning personalijuhtimise ja meediamonitooringu valdkonnas.
Meie vilistlased on teiste seas Haridus- ja Noorteameti saksa keele peaspetsialist Aile Arro, Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja Helena Kaasik, Postimehe endine peatoimetaja Merit Kopli, Politsei- ja Piirivalveameti tõlk Daniil Melnikov ning pressiesindaja Fred Püss, tõlkija ja Eesti Rahvusringhäälingu kirjandussaadete toimetaja Piret Pääsuke, ajakirjanik ja MTÜ Mondo kommunikatsioonijuht Ave-Marleen Rei, dramaturg Mihkel Seeder, Danpoweri klienditeeninduskeskuse juht Lilian Taro ning Tallinna Linnavalitsuse kommunikatsiooninõunik Hans-Martin Tammesalu.
Sul on võimalus jätkata õpinguid magistriõppes, kus on valida kolm suunda: võõrkeeleõpetaja, tõlkeõpetus ning Euroopa keeled ja kultuurid.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse on suuline vestlus, mis sooritatakse eesti ja/või saksa keeles. Eesti keeles toimub vestlus nende kandidaatidega, kes soovivad alustada õpinguid algajatena. Lisainfo.
Erialakatse toimub 2. ja 4. juulil 2024 alates kell 10.00 aadressil Lossi 3-227, Tartu.
Erialakatseks valmistudes tuleb välja valida ja läbi töötada üks alljärgnevatest artiklitest:
- Märt Väljataga „Tõlkelooline Goethe“, Sirp, 19.11.2021 https://sirp.ee/s1-artiklid/c7- kirjandus/tolkelooline-goethe/
- Rauno Alliksaar “Liivimaa Lutteruse pedagoogiline käsiraamat”, Sirp, 18.08-.2023 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/liivimaa-lutteruse-pedagoogiline-kasiraamat/
- Ave Mattheus “Lugu Balti saatuseühtsusest”, Keel ja Kirjandus, Nr. 12, 2021. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/29577
- Margit Langemets, Kristina Koppel, Jelena Kallas, Arvi Tavast „Sõnastikukogust keeleportaaliks“, Keel ja Kirjandus, Nr. 8–9 (=Digihumanitaaria erinumber), 2021. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/29041
- Martin Pabst „Erbarmung! Von den „Eijenheiten“ des baltischen Deutsch“, KK-Magazin. Deutsches Kulturforum östliches Europa. 1.11.2021 https://www.kulturforum.info/de/kkmagazin/momente/8517-erbarmung-von-den-eijenheiten-des-baltischen-deutsch
- „Kinder lernen Rechtschreibung am besten mit der Fibel“, Das deutsche Schulportal. 17.09.2018/24.03.2020 https://deutsches-schulportal.de/unterricht/neue-studie-aus-bonn-kinderlernen-rechtschreibung-am-besten-mit-der-fibel/
- Renate Zöller “Däumelinchen und das PR-Genie", KK-Magazin, Deutsches Kulturforum östliches Europa, Januar-Febriar https://www.kulturforum.info/de/kk-magazin/momente/8523-daumlinchenund-das-pr-genie
Erialakatse toimub vestlusena valitud teksti põhjal. Vestlusel hinnatakse:
- tekstist arusaamise ja teksti alusel argumenteerimise ning analüütiliste ja loovate seoste loomise oskust;
- eesti ja/või saksa keeles suulise väljendumise oskust;
- üldkultuurilist orienteeritust;
- motiveeritust õppimiseks.
Hindamine
Erialakatsel on võimalik saada kuni 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 75% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 25% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Saksa keele ja kirjanduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoorust;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik saada kandideerimisel lisapunkte:
- Baltisaksa pärand Eesti kultuuris (P2TP.TK.123) 1,5 EAP
NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
Katrin Kooritsa artikkel „Mart või Manfred – mänguline identiteet võõrkeeleõppes“ Õpetajate Lehes
Intervjuu saksa keele ja kirjanduse üliõpilase Lara Löseriga. Kuidas Saksamaa väikelinnast pärit tüdruk presidendi vastuvõtule jõudis?
Reet Bender ja Vincent Dautancourt Kuku raadio taskuhäälingus „Kuue samba taga“: Millised on Euroopa Liidu kõige olulisemad keeled ja kuidas mõjub nende tähtsusele Brexit?
Reet Bender ja Kadi Kähär-Peterson käisid Klassikaraadio saates „Delta“ tutvustamas baltisaksa üliõpilaslinna audiogiidiga virtuaaltuuri
Lühifilm saksa keele ja kirjanduse üliõpilaste vaatest oma erialale. Film valmis praktilisel filmikursusel, mida juhendas Béla Baptiste, ning filmi valmimist on toetanud DAAD ja Goethe Instituut Eestis
