Euroopa keeled ja kultuurid
Magistriõpe
1. veebruar
15. märts
30. aprill
1. september
Euroopa keelte ja kultuuride magistriõpe sobib sulle, kui soovid arendada enda keelteoskust ning saada süvendatud teadmisi Euroopa kultuuriruumist. Paindlik õppekava, rahvusvaheline õpiränne ning praktika valmistavad su ette kultuurivahendusega seotud tööks näiteks kultuuridiplomaatia ja teaduskommunikatsiooni alal.
„Keele ja kultuuri süvitsi õppimine õpetab kahtlema, küsima ning kriitiliselt ja süsteemselt mõtlema – kunagi ei ole vastus lõplik lihtne „jah“ või „ei“, sest seda mõjutab kontekst. Need oskused ja kontekstitundlikkus on probleemide lahendamisel olulised sõltumata valdkonnast.“
Õppetöö toimub valdavalt seminarides, kus omandad erinevates formaatides kirjutamise, suulise esinemise, tekstianalüüsi ja väitlemise oskuse. Lisaks arendad õppetöö käigus erinevaid ülekantavaid pädevusi nagu meeskonnatöö, ajaplaneerimise ning suhtlemise oskus.
Saad spetsialiseeruda ühele seitsmest erialast:
-
klassikaline filoloogia
-
inglise keel ja kirjandus
-
prantsuse keel ja kirjandus
-
hispaania keel ja kirjandus
-
saksa keel ja kirjandus
-
Skandinaavia keeled ja kultuurid
-
vene ja slaavi filoloogia
Erialaaineid õpetatakse vastava eriala keeles. Näiteks kui spetsialiseerud inglise keele ja kirjanduse erialale, on sinu erialaained inglise keeles, aga kui valid prantsuse keele ja kirjanduse eriala, on sinu erialaained prantsuse keeles jne. Ka õpingute lõpetuseks valmiv magistritöö või loomingulisel tööl põhinev magistriprojekt kirjutatakse eriala sihtkeeles. Erand on klassikaline filoloogia, mida õpetatakse eesti keeles.
Lisaks erialaainetele tuleb sul õpingute käigus läbida magistrikool, valida saab keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli ning humanitaarteaduste magistrikooli vahel.
Erialaaineid ja magistrikooli täiendavad valikained, vabaained ja praktika. Saad nende valikul lähtuda lõputöö teemast, enda huvidest ja karjäärinägemusest, olgu selleks kultuuridevaheline suhtlus, teaduskorraldus või tõlkimine. Näiteks üliõpilane, kes soovib töötada rahvusvahelises organisatsioonis, võib võtta rahvusvaheliste suhete valikmooduli ja teha praktika rahvusvahelises organisatsioonis. Samas üliõpilane, kes soovib saada toimetajaks ja töötada kirjastuses, võib võtta tõlkeõpetuse valikmooduli ja teha tõlkepraktika.
Õpet täiendab rahvusvaheline õpiränne. Tugev partnerülikoolide võrgustik võimaldab õppida ühe semestri või aasta välismaal ja omandada seeläbi vahetu kogemus Euroopa keelte ja kultuuridega. Samuti on võimalus sooritada välismaal praktikat. Prantsuse keele ja kirjanduse eriala tudengid ning vene ja slaavi filoloogia eriala tudengid saavad taotleda korraga nii Prantsusmaal asuva Jean Moulini nimelise Lyoni III Ülikooli kui ka Tartu Ülikooli magistridiplomit. Kokku saab igal õppeaastal Lyonis õppida viis magistranti, Lyoni vahetusüliõpilaseks kandideerimisest tuleb teada anda sisseastumisel motivatsioonikirjas.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Õppimist ning üliõpilaselus osalemist toetab nüüdisaegne, aga samas ajalooline õppekeskkond Tartu Ülikooli kesklinnas asuvates õppehoonetes.
Magistrandina oled kaasatud nii osakondade uurimisteemadesse (Euroopa kirjandus- ja kultuuritraditsioon, nüüdiskeeled ja -kirjandused, tõlketeadus, keeleteadus ning võõrkeelte õppimine ja õpetamine) kui ka teadusürituste korraldamisse. Tänu koostööle saatkondade ja erinevate kultuurikeskustega on meil arvukalt välisõppejõude, külalisloenguid ja koostööprojekte, sh õppereise.
Lisaks õppetööle saad aktiivselt Tartu kultuuri- ja tudengielus osaleda. Soovi korral saad panustada kultuurisündmuste (nt Prima Vista, Saksa Kevad, tudengite kevadpäevad, Iberofest) korraldamisse. Igal semestril on kavas filmiõhtud ja kultuuriteemalised vestlusringid, mille korraldamisest ja nautimisest on oodatud osa võtma kõigi erialade üliõpilased.
Kohtud ka vilistlaste ja teiste valdkondade spetsialistidega, et saada praktiline ülevaade ülikoolijärgsest elust ja võimalustest.
Pärast lõpetamist saad töötada mitmesugustel ametikohtadel rahvusvaheliste suhete, hariduse, teaduse või loomemajanduse või mõnes muus valdkonnas, kus on vajalik väga hea suuline ja kirjalik võõrkeelteoskus ning kultuuridevahelise suhtluse pädevus.
Mitmed meie lõpetajad töötavad näiteks saatkondades, ministeeriumites, haridus- ja teadusasutustes, mõttekodades, kirjastustes, muuseumides, tõlkebüroodes, IT-ettevõtetes ja veel mitmetes organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal.
Magistrikraad võimaldab jätkata õpinguid doktoriõppes võõrkeelte ja kirjanduse erialal või mõnel muul lähedasel erialal (näiteks semiootika, maailmakirjandus, üldkeeleteadus, meedia ja kommunikatsioon).
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole kandideerimiseks kehtestatud)
NB! Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 31. juuliks tõestada, et oled bakalaureusekraadi omandanud. -
valitud eriala keeleoskus (keeleoskust hinnatakse sisseastumiseksamitel)
-
inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri ja essee. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles ja esitada koos avaldusega SAIS-is 15. märtsiks.
Motivatsioonikiri on 2400–3000 tähemärgi (koos tühikutega) pikkune tekst, milles üliõpilaskandidaat kirjeldab:
- oma varasemat õpiteed ja kuidas see valmistab teda ette õpinguteks õppekaval;
- miks on valinud just Tartu ülikooli;
- võimalikke uurimisteemasid, lähtudes isiklikest huvidest ja maailma keelte ja kultuuride instituudis pakutavast;
- plaanitavat õpiteed (sh arusaamist õppekava sisust ja ülesehitusest);
- tulevikuplaane pärast õpingute lõppu.
Motivatsioonikirja puhul hinnatakse
- üliõpilaskandidaadi ettevalmistust võõrkeelte ja võõrkeeltes kirjutatud kirjanduste õppimiseks;
- õppekava ja õppimisvõimaluste tundmist;
- üliõpilaskandidaadi plaanide selgust.
Motivatsioonikirja eest on maksimaalselt võimalik saada 100 punkti, minimaalne positiivne tulemus on 51 punkti. Alla 51 punkti saanud motivatsioonikirja kirjutanud kandidaatide esseed hindamisele ei lähe.
Essee ning tõlketekstid
Essee tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is 15. märtsiks.
Inglise keele ja kirjanduse, vene ja slaavi filoloogia, prantsuse keele ja kirjanduse, hispaania keele ja kirjanduse, saksa keele ja kirjanduse ning Skandinaavia keelte ja kultuuride erialadele kandideerimisel tuleb esitada essee (7200–9000 tähemärki koos tühikutega), milles üliõpilaskandidaat arutleb struktureeritult ühe erialaga seotud probleemi üle (vt essee teemasid allpool).
Essee tuleb kirjutada erialale vastavas võõrkeeles (inglise, vene, prantsuse, hispaania, saksa, rootsi, norra või taani keeles).
Essee puhul hinnatakse
- teemale vastavust;
- selget probleemipüstitust;
- argumentatsiooni loogilisust ja sidusust;
- teksti struktureeritust vastavalt erialale vastava võõrkeele akadeemilise argumentatsiooni reeglitele;
- keelelist korrektsust ja idiomaatilisust.
Essee peab olema autori originaallooming ning kirjutatud etteantud perioodil (15. veebruarist 15. märtsini).
Essee tulemuse saab esitada soovi korral ka maailma keelte ja kultuuride instituudi võõrkeeleõpetaja õppekavale sisseastumisel. Vaata võõrkeeleõpetaja õppekava vastuvõtutingimusi.
Esseeteemad tehakse kättesaadavaks 15. veebruaril 2025.
Klassikalise filoloogia erialal tuleb esitada iseseisev kirjalik kommenteeritud tõlge kandidaadi valikul kas ladina või vanakreekakeelsest keskmise raskusastmega tekstikatkendist eesti keelde (vt tekstikatkeid allpool). Tõlge tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is hiljemalt 15. märtsil.
Kommenteeritud tõlke juures hinnatakse
- tõlke sisulist adekvaatsust ja iseseisvust;
- grammatilist, süntaktilist ja leksikaalset korrektsust;
- oskust kommenteerida tekstis esinevaid nimesid ja nähtusi olmekultuuri, antiikajaloo, mütoloogia, geograafia, topograafia ja autori biograafia seisukohast;
- värssteksti puhul pädevust meetrumi määramisel.
Teksti pikkus on 150–200 sõna. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti ja minimaalne positiivne tulemus 51 punkti.
Tekstid tõlkimiseks tehakse kättesaadavaks 15. veebruaril 2025.
Erialakatse toimub vestluse vormis erialale vastavas võõrkeeles, klassikalise filoloogia eriala puhul eesti keeles.
Erialakatsel keskendutakse üliõpilaskandidaadi tulevikuplaanidele ja kavandatavale õpiteele Tartu ülikoolis, s.t selles laiendatakse motivatsioonikirjas ja essees või kommenteeritud tõlkes kirjeldatut ning ühtaegu vaadeldakse üliõpilaskandidaadi oskust end suuliselt väljendada.
Erialakatsed toimuvad 11. aprillil 2025 ja 14. aprillil 2025. Täpne aeg lepitakse iga kandidaadiga kokku aprilli alguses. Erialakatsed viiakse läbi veebi teel.
Erialakatsel hinnatakse üliõpilaskandidaadi
- varasema akadeemilise ettevalmistuse piisavust Tartu ülikoolis õppimiseks;
- suutlikkust arutleda erialaga seotud teemadel;
- oskust end suuliselt ja akadeemiliselt väljendada erialale vastavas võõrkeeles.
Erialakatse maksimaalne punktisumma on 100 punkti ja minimaalne positiivne tulemus 51 punkti.
Teadmiseks virtuaalsel sisseastumisintervjuul osalejale:
Tartu Ülikool kasutab intervjuude läbiviimiseks erinevaid videosuhtluse programme (Microsoft Teams, Zoom). Sisseastumiskomisjon annab kandidaatidele teada, millist programmi kasutatakse ja millal intervjuu toimub.
Kandidaadil on virtuaalseks intervjuuks vaja:
- arvutit või nutiseadet koos veebikaamera, kõrvaklappide ja mikrofoniga. Kuna intervjuul tuvastatakse kandidaadi isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel, on kaamera kasutamine kohustuslik, mitte soovituslik;
- soovituslikult vähemalt 1Mb/s üles-ja allalaadimiskiirusega internetiühendust
Veebiintervjuul osalemiseks kandidaat:
- hoiab käepärast isikut tõendava dokumendi;
- tagab, et ruumis, kus ta intervjuu ajal viibib, ei ole teisi isikuid ega taustamüra;
- arvestab, et intervjuu salvestamine ei ole lubatud.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 40% ulatuses
- esseed 40% ulatuses
- erialakatset 20% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja tulemus peab olema vähemalt 51 punkti, et esseed/tõlget hinnataks. Mõlema kirjaliku töö eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
- Helena Jeret-Mäe. Interdistsiplinaarsete seikluste võimalikkusest
- Merit Valdsalu. Iduettevõtlus on storytelling ja filoloogidel on sel alal kõrgharidus
- Artikkel Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus
