„Arstiteaduse eriala on kõige huvitavam ja praktilisem valik. See annab avara maailmavaate ja visaduse närida ennast kas või läbi halli kivi kõige inspireerivamas keskkonnas. Tartu Ülikooli arstiõpe on baas selleks, et edasises elus ja valikutes oleks kogu maailm avatud.“
Et saada arstiks, on sul vaja esimese kuue aasta vältel pühenduda jäägitult õpingutele. Sel ajal on sul põhiõppes piisavalt aega otsustada, millisele kitsamale erialale soovid sa keskenduda pärast lõpetamist. Eriarstiõppes ehk residentuuris on valida näiteks peremeditsiini, kirurgia, anestesioloogia ja lastehaiguste eriala.
Esimesel kolmel kursusel saadud põhiteadmised ja laborites omandatud oskused annavad ülevaate inimkeha anatoomiast ja füsioloogiast, enamikust haigustest, nende spetsiifikast ning ravi- ja ennetamise võimalustest. Et tagada üliõpilastele võimalikult vahetu kontakt õppejõu ja õppeainega, õpitakse enamasti väiksemates rühmades.
Juba esimesest kursusest alates on teoreetiline ja praktiline õpe tihedalt seotud, kuid patsientidega hakkad sa kokku puutuma ning nendega töötamise kogemusi omandama alates kolmandast õppeaastast. Kliiniline õppetöö Tartu Ülikooli Kliinikumis on arstiteadlase igapäevaelu tundmaõppimise ning patsiendi uurimise ja ravimise kunsti omandamise alus.
Praktikumides saad esmase elulise kogemuse haiguste ennetus-, diagnostika- ja ravivõimalustest. Stuudiumi viimane aasta möödub sul juba täies mahus praktikal haiglas ja/või perearstikeskuses.
Tartu Ülikoolis saab arstiteadust õppida nii eesti keeles kui ka (tasulises õppes) inglise keeles.
Meie üliõpilastel on võimalus astuda Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, mis esindab neid, korraldab üritusi ja hoolitseb üliõpilastel kollegiaalsuse kujunemise eest. Seltsi abiga toimuvad ka teaduskonverentsid, kus üliõpilased teevad põnevaid ettekandeid oma uurimistöödest. Sul on võimalik osaleda rahvusvahelises koostöös ning kliinilise või teadusliku välisvahetuse programmis. Seltsi ametlik häälepael on ajakiri Curare.
Kõiki meie üliõpilasi esindav meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu tegeleb aktiivselt nende huvide ja õiguste eest seismise, arstiõppe parendamise ning muude akadeemiliste teemadega.
Arstiteaduse kuueaastase õppe läbinuna saad üldarsti kutse ja sind kantakse arstide registrisse. Sa võid leida tööd ka tervishoiusüsteemis ja riigiasutustes ametniku või eksperdina.
Meie vilistlased moodustavad 99% Eesti arstkonnast ja on oodatud igas Eesti tervishoiuasutuses.
Teadushuvilistel on võimalik suunduda doktoriõppesse.
Teine võimalus on asuda eriarstiõppesse ehk residentuuri. Seal saad valida spetsialiseerumise eriala rohkem kui 40 seast ja õpe kestab kolm kuni viis aastat.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel osaleda sisseastumisintervjuul.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles ja esitada koos avaldusega SAIS-is.
Palun kirjuta lühike motivatsioonikiri (inglise keeles, kuni 4000 tähemärki koos tühikutega) tuginedes järgmistele punktidele:
Motivatsioonikirja hindamisel arvestatakse:
- kirjaliku eneseväljendamise oskust inglise keeles (30%),
- analüüsi- ja argumenteerimisoskust (70%)
Hindame motivatsioonikirja saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on 51.
NB! Sisseastumisintervjuule pääsemiseks peab kandidaat esimese kahe vastuvõtutingimuse (BMAT-test ja motivatsioonikiri) puhul saama mõlema eest vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisintervjuu eesmärk on välja selgitada üliõpilaskandidaadi
• motivatsioon õppida valitud erialal ja eneseanalüüsivõime;
• motivatsioon Eestisse õppima tulla ja teadlikkus kohalikust õpikeskkonnast;
• eneseväljendus- ja inglise keele oskus.
Sisseastumisintervjuu struktuur:
1. intervjueeritava ja komisjoni liikmete tutvustus (1-2 min);
2. komisjoni liikmete küsimused üliõpilaskandidaadi motivatsiooni, eneseanalüüsivõime ja meeskonnatööks valmisoleku väljaselgitamiseks (8-9 min).
Hindamine
• motivatsioon õppida valitud erialal ja eneseanalüüsivõime (kuni 50 punkti);
• motivatsioon Eestisse õppima tulla ja teadlikkus kohalikust õpikeskkonnast (25 punkti)
• eneseväljendusoskus ja inglise keele oskus (kuni 25 punkti).
Hinde kujunemine: Iga komisjoni liige hindab kandidaati vestlusel eeltoodud viie kriteeriumi alusel. Üldhinne on eksamikomisjoni liikmete hinnete keskmine. Eksamitulemuse maksimaalne punktisumma on 100.
Sisseastumisintervjuud toimuvad ajavahemikus 02.05 - 12.05.2023
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Sisseastumisintervjuule pääsemiseks peab kandidaat esimese kahe vastuvõtutingimuse (sisseastumistest ja motivatsioonikiri) puhul saama mõlema eest vähemalt 51 punkti. Kandideerimise kogusumma arvutamiseks korrutatakse eri osade eest saadud punktid ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.