Keeleõpetaja mitmekeelses koolis
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
See õppekava on mõeldud kõigile, kellel on hea keeleoskus ja sobivad eeldused ning suur soov omandada õpetajakutse. Õppima ootame nii filoloogiharidusega inimesi kui ka neid, kes kavandavad karjääripööret ja on leidnud uue kutsumuse just koolist. Intensiivne, ent samas paindlik õppekava pakub võimaluse õppida nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid väärtustavaks mitmekeelse kooli õpetajaks.
„Olen kindel, et Tartu Ülikooli Narva kolledž oli õige valik keeleõpetaja eriala omandamiseks. Õpingutest võtsin kaasa teadmised, mis on mulle kasulikud nii tööl kui ka igapäevaelus. Kõige tähtsam on see, et tänu toredatele õppejõududele ja kursusekaaslastele on mul kohe olemas arusaam, kuidas neid teadmisi praktikas kasutada.“
Õppekava põhirõhk on kolmel eraldiseisval, kuid tihedalt seotud valdkonnal: metoodikal, praktikal ja uurimistööl. Kuna meie lektorite hulgas on tegevõpetajaid ja koolijuhte, siis illustreerivad nad teoreetilisi teadmisi näidetega pedagoogitööst.
Oluline koht on õppekavas praktikatel, et üliõpilane õpiks seostama teoreetilisi teadmisi praktilise õpetajatööga, arendaks oma õpetamisoskusi ja kujundaks endas õpetajaidentiteeti.
Koostöölepingute raames on osa magistriõppest võimalik läbida välisülikoolis.
Õpingud on kavandatud sessioonidena, mis toimuvad Narvas üle nädala reedest pühapäevani.
Õpetajakoolituse kutseõpingute alusmooduli ja valdkonna didaktikaainete õpe on eesti keeles. Metoodikat õpid valitud erialast olenevalt kas eesti, vene või inglise keeles.
Tartu Ülikooli Narva kolledžis on üliõpilastel head tingimused end teostada ja arendada. Õpe toimub 2012. aastal avatud tänapäevases õppehoones.
Kolledži elus on üliõpilastel võimalik aktiivselt kaasa rääkida, osaledes üliõpilasesinduse või -nõukogu töös.
Kolledžis toimuvad üliõpilas- ja teaduskonverentsid ning haridusvaldkonna üritused. Tudengielu rikastavad ka muud siinsed üritused, näiteks põnevad filmiõhtud ja loengud, kontserdid, näitused ja festivalid.
Lõpetamiseks tuleb sooritada magistrieksam või kaitsta magistritöö, mis annab sulle haridusteaduste magistri kraadi (keeleõpetaja mitmekeelses koolis) ja õpetaja kutse (tase 7). See tagab konkurentsivõime tööturul nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Meie vilistlased saavad asuda tööle keeleõpetajana mitmekultuurilises ja -keelses gümnaasiumis, põhikoolis, keeltekoolis ja keelekeskuses, aga ka muudes ametites, milleks on tarvis tunda keeli süvendatult.
Magistriõppe lõpetanu uurimispädevus võimaldab tal jätkata õpinguid doktoriõppes.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase
-
läbitud nõutud eeldusained
Eeldusainetena peab sul olema läbitud vähemalt 48 EAP mahus eesti, inglise või vene üldkeeleteaduslikke erialaaineid.
Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad on- TÜ: Klassiõpetaja, Eesti ja soome-ugri keeleteadus (Eesti keel võõrkeelena), Inglise keel ja kirjandus, Vene-slaavi filoloogia.
-
TLÜ: Klassiõpetaja, Eesti filoloogia (Eesti keel teise keelena ja eesti kultuur), Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid (Inglise keel ja kultuur), Vene filoloogia.
Muu õppekava lõpetajana saad kandideerida, kui oled
1) sooritanud C1 taseme keeletesti sõltuvalt erialast, kas eesti keeles, inglise keeles (CAE eksami) või vene keeles (TORFL-II eksami). NB! Eesti keele C1 taseme eksami puhul peab rääkimise osaoskus olema hinnatud tasemel "väga hea" ning lugemine, kuulamine ja kirjutamine vähemalt tasemel "hea".
2) Kui sa pole vajalikku testi sooritanud, on võimalik kandideerida sooritades sisseastumisel kõiki osaoskusi hõlmava eesti, inglise või vene keele C1 tasemele vastava kirjaliku keeleeksami vähemalt 80 punktile.
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel osaleda sisseastumisintervjuul.
Motivatsioonikirja (4000–6000 tähemärki koos tühikutega) eesmärk on selgitada välja kandidaadi huvi õpetajatöö vastu ja valmisolek ning sobivus selleks tööks. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Motivatsioonikiri peaks käsitlema järgmisi teemasid:
- kandidaadi enesetutvustus ja keeleõpetaja mitmekeelses koolis õppekavale õppima asumise põhjused ning varasema haridustee ja/või ametialase karjääri ja seniste tegevuste seostatus õpetajakoolitusega (30 punkti);
- huvipakkuvas uuritavas haridusvaldkonnas (potentsiaalse magistritöö valdkonnas) uurimisprobleemide püstitamine ja arutelu, kuidas neid probleeme võiks lahendada (30 punkti);
- eneseanalüüs motivatsioonist ja sobivusest ning eeldustest hakata õpetajaks, isiklikud arengueesmärgid seoses õppekava läbimise ja õpetajaks saamisega (40 punkti).
Läbivalt hinnatakse motivatsioonikirja ülesehitust, analüüsioskust ja keelekasutust.
Motivatsioonikirja puhul hinnatakse:
- motiveeritust õppimiseks antud õppekaval, varasemat erialase töö- ja õppimiskogemust ning nende omavahelise seose tugevust (max 40 punkti),
- orienteerumist Eesti ja maailma hariduselu puudutavas temaatikas (max 20 punkti),
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust pedagoogilistel teemadel (max 25 punkti),
- teoreetilis-metodoloogilist ettevalmistust (max 15 punkti).
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis.
Sisseastumisintervjuu toimub 5. juulil 2023 kell 10.00-17.00 Narva kolledžis ruumides 216 ja 217.
Kirjalik keeleeksam neile, kes pole lõpetanud eeldusainete nõuetele vastavat õppekava ega sooritanud tunnustatud keeletesti ja peavad tõestama valitud eriala keeleoskuse taset, toimuvad 30. juunil 2023 kell 11.00 Narva kolledžis. Eesti keele eksam toimub ruumis 215, vene keele eksam ruumis 303 ja inglise keele eksam ruumis 323.
Sisseastumisintervjuu ehk kutsesobivusvestluse eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi:
- motivatsioon valitud erialal õppimiseks ja eneseanalüüsi võime (20 punkti),
- kriitiline mõtlemine ning arutlus- ja järeldusoskus (20 punkti),
- arusaam meeskonnatöö olemusest ja valmisolek meeskonnatööks (20 punkti),
- silmaring ja orienteerumine Eesti haridusmaastikul (20 punkti),
- eneseväljendusoskus ja –analüüsi oskus (20 punkti).
Eksami keel on sõltuvalt valitud erialast eesti ja inglise või vene keel.
Sisseastumisintervjuu struktuur:
- kandidaatide vabas vormis individuaalne enesetutvustus (1-2 min);
- komisjoni liikmete küsimused üliõpilaskandidaadi esitatud motivatsioonikirja põhjal (5-7 min);
- arutelu üliõpilaskandidaadi üldise silmaringi ja orienteerumisvõime kohta Eesti haridusmaastikul (5-7 min);
- eneseväljendus ja analüüsi oskust hinnatakse kõigis varasemates tegevustes.
Sisseastumisintervjuu teemad:
- üliõpilaskandidaadi motivatsioon ja teadlikkus erialavalikul;
- enseanalüüsi võime ja valmisoleks meeskonnatööks;
- Eesti haridussüsteemi hetkeseis, probleemid ja suundumused;
- kodanikuks olemine ja keskkonnateadlikkus.
Sisseastumisintervjuul hinnatakse:
- motivatsiooni valitud erialal õppimiseks ja eneseanalüüsi võimet (max 20 punkti),
- kriitilise mõtlemise ning arutlus- ja analüüsioskust (max 20 punkti),
- arusaama meeskonnatöö olemusest ja valmisolekut meeskonnatööks (max 20 punkti),
- silmaringi ja orienteerumist Eesti haridusmaastikul (max 20 punkti),
- eneseväljendus- ja keele oskust (max 20 punkti).
Sisseastumisintervjuud hinnatakse 100-punkti süsteemis.
Hinde kujunemine
Iga komisjoniliige hindab kandidaati erinevate kriteeriumite alusel. Koondhinne kujuneb eksamikomisjoni liikmete hindepunktide keskmisena. Maksimaalne võimalik punktisumma nii motivatsioonikirja kui ka sisseastumisintervjuu eest on 100 punkti. Minimaalne positiivne tulemus mõlema eest eraldi on 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 30% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 70% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
