21. jaanuaril kell 16.15 kaitseb Toivo Kikkas doktoritööd „Eesti sõjameeste motivatsioon rahvaväes ja punaarmee Eesti rahvuslikes väeosades 1918-1920“ („Motivation of Estonian soldiers in the National Army of Estonia and in the Estonian national units of the Red Army 1918–1920“).
Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.
Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?
29.–31. jaanuarini toimub üheksas ettevõtlusfestival Startup Day. Tartu Ülikool esitleb demoalal oma ettevõtlusväljundiga teadustegevust, arutleb pealaval süvatehnoloogia äristamisega seotud müütide üle ning juhib ja korraldab nii seminare kui ka kõrvalüritusi.
Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuulunud Tartu Maailmaülikooli üritustesarja raames korraldati 47 teadlasi ja kogukondi ühendavat kohtumist, millest sai osa 17 966 inimest. Koos otsiti kohalike näidete eeskujul lahendusi üleilmsetele probleemidele ja vastupidi. Kogukonnad jätkavad maailmaülikooli teemade käsitlemist ja ürituste korraldamist ka edaspidi.
13. jaanuaril kell 16.00 kaitseb Antonina Martynenko vene kirjanduse erialal doktoritööd „Традиции и инновации в русской поэзии второй половины 1830-х гг.: количественное исследование“ („Traditsioonid ja uuendused 1830. aastate teise poole vene luules: kvantitatiivne uurimus“).
CV Keskuse korraldatud uuringus osalenud valisid Tartu Ülikooli kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks haridussektoris. Teisel kohal oli Tallinna Tehnikaülikool ja kolmandal Tallinna Ülikool.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekanaadi ja kestliku arengu keskuse eestvedamisel on valminud teadlastele mõeldud juhendmaterjal selle kohta, kuidas teha teadusaladevahelist ja -ülest uurimistööd.
Konverentsil „Nutiseadmed koolis – õnnistus või nuhtlus?“ räägivad teadlased nutiseadmete kasutamisest koolides. 30. jaanuaril toimuvale konverentsile on oodatud osalema kõik huvilised.
Nüüdisluule ortograafia lahkneb ikka ja jälle argikeele omast. Kehtiva õigekirjanormiga dialoogi astudes omab see samal ajal märkimisväärset keeleuuenduslikku potentsiaali, kirjutab Saara Liis Jõerand.