Ajalugu
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
Ajaloo magistriõppes saad süvendatult arendada oma teadmisi Eesti, üld- ja uusima aja ajaloo, aga ka arheoloogia, kunstiajaloo, arhiivinduse ja museoloogia vallas või omandada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse. Võrdlemisi paindlik õpe ja palju valikuvõimalusi tagavad mitmekesise õpikogemuse. Meie vilistlased leiavad enamasti erialase või sellega lähedalt seotud töökoha.
„Arheoloogiaõpe on ajarännak minevikku, mis võimaldab kohtuda päris inimestega, kogeda värve, maitseid, lõhnu ja helisid, mõista inimloomust ja inimloodut.“
Auditoorne õpe on tavaliselt koondatud kahele päevale nädalas ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal on see peamiselt reedest pühapäevani.
Magistriõppes saad pädevuse töötamiseks ajalooteadmisi eeldavatel ametikohtadel ja teadusliku uurimistöö tegemise oskused. Õppekava võimaldab paindlikke ja isikupäraseid õpiteid. Kui oled bakalaureuseõppes omandanud muu eriala, on sul võimalus end ajalooainetes täiendada.
Spetsialiseeruda saad arheoloogia, arhiivinduse, Eesti ajaloo, kunstiajaloo, uusima aja, üldajaloo või ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale.
Erialapraktikal omandad kogemusi koolides muuseumides, arhiivides ja välitöödel ning oma valitud praktikakohas Eestis või välismaal.
Sul on võimalik end õpingute jooksul täiendada välisriikide ülikoolides.
Erialade tutvustused
Arheoloogia magistriõpe annab üldteadmisi Läänemere maade arheoloogiast ning eriteadmisi säilitamisest, osteoloogiast, muinastehnoloogiast ja laboratoorsest arheoloogiast. Arheoloogia osakonna moodsa aparatuuriga labor ja pidevalt täienev leiukogu loovad suurepärased tingimused nii arheoloogia õppimiseks kui ka teadustööks. Tartu Ülikooli arheoloogia kuulub ülikooli erialade edetabelis 151–200 maailma parima hulka.
Arhiivinduse erialal on oluline roll allikaõpetusel, aga ka arhiivikorraldusel ning arhivaalide säilitamise, digitaalse arhiivinduse ja ühiskonna inforessursside haldamise õppel. Oleme põhi- ja valikkursuste kõrvale töötanud tihedas koostöös Rahvusarhiivi ja muuseumidega välja mäluasutuste valikmooduli. Magistriõppes on kasvanud praktikate ja seminaride osatähtsus.
Eesti ajaloo magistriõpe võimaldab süvendada teadmisi Eesti ajaloos. Eriala- ja valikmooduli ained pakuvad põhjalikke sissevaateid siinsete poliitiliste olude, majanduse, kultuuri ja sõjaajaloo aspektidesse ning lähinaabrite ajalukku, aga ka allikaõpetusse. Senisest suurem maht on magistriõppes praktikal ja eriseminaridel. Eesti ajaloo magistrantuur on väga hea ettevalmistus mäluasutuste teaduriks tööleasumisel ja kandideerimisel doktorantuuri.
Magistriõpe kunstiajaloos annab võimaluse süvendatud õpinguteks, sest uues erialamoodulis on mitmekülgne valik kunstiajalookursusi. Õpe toimub üldjuhul seminarivormis ja väikestes rühmades ning selle lahutamatud osad on õppekäigud ja praktika. Magistriõppe eesmärk on koolitada kõrgelt haritud kunstiajaloolasi, kes suudavad osaleda nii rahvusvahelises teaduselus, anda panuse eesti rahvuskultuuri arengusse kui ka tegutseda spetsialistidena tööturul.
Magistriõpe uusima aja osakonnas pakub võimaluse süvendada teadmisi lähiajaloos. Uusima aja põhikursused käsitlevad Euroopa 20. sajandi ajalugu, kolonialismi ja postkolonialismi, 20. sajandi rahvusvahelisi suhteid ja välispoliitikat. Eri- ja valikkursustel saab lisateadmisi näiteks ajaloo imagoloogiast, marksismist, globaalprobleemide ajaloolisest kujunemisest ning Aasia ajaloost. Varasemast suuremas mahus on praktikat ja seminare.
Üldajaloo magistriõppe loengute ja seminaride rõhk on allikatel, ajalookirjutusel ja nüüdisaja uurimisküsimustel, millele lisandub praktika ja iseseisev uurimistöö. Õppejõudude teadustöö on seotud eeskätt Eesti ajaloolise arengu jälgimisega üldajaloo kontekstis.
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate õppes peetakse oluliseks õpetada hindama inimkonna loodud väärtusi, mõistma ühiskonda, milles me elame, ning tänapäeva probleemide seost minevikuga. Kutseõpingud lähtuvad nii ajalooteadvuse kujundamiseks vajalikest ajaloolise mõtlemise pädevusest kui ka demokraatliku ühiskonna toimimiseks vajalikest hoiakutest, koostöö- ja eneseväljendusoskustest. Teoreetilised teadmised on väga tihedalt seotud praktikaga, sealhulgas erivajadusega õpilaste koolides. Need üliõpilased, kes pole varem ajalugu õppinud, läbivad õpingute ajal eraldi ajaloomooduli.
Õppe jaoks on Tartu kesklinna ajaloolise õhustikuga ülikoolilinnakus tänapäevaselt sisustatud õpperuumid. Arheoloogia osakonnas on raamatukogu, leiukogud ja moodsa aparatuuriga labor.
Muuseumi- ja arhiivipraktika võimalusi pakuvad Rahvusarhiivi Noora hoone ning Tartu tipptasemel muuseumid. Õpetajakoolituse üliõpilased saavad pedagoogilise praktika kogemuse üldhariduskoolides.
Magistrantidel on võimalik lüüa kaasa sügis- ja kevadkoolides, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli üritustel ning kuulata tuntud teadlaste ettekandeid.
Ajalooüliõpilasi koondab pikaajaliste traditsioonidega Tartu Ülikooli Ajalooring, mis korraldab huvitavaid kohtumisi, mälumänge, filmiõhtuid ja väljasõite ajaloolistesse paikadesse.
Küsitlused on näidanud meie vilistlaste väga suurt tööhõivet. Keskmiselt 75% neist töötab erialaga otseselt või osaliselt seotud ametikohal.
Meil lõpetanud töötavad koolides ja teistes haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena ning muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse valdkonnas. Mitmekülgne haridus võimaldab asuda tegutsema ka teistes riigiasutustes, samuti ajakirjaniku või poliitikuna ning osaleda muul viisil Eesti avalikus elus.
Tartu Ülikooli ajaloo magistriõpe annab tugeva aluspõhja õpingute jätkamiseks meie või mõne välisülikooli doktorantuuris. Meie vilistlasi leiab Cambridge’i, Glasgow’, Stanfordi, Leideni ja teiste maailma tippülikoolide doktorantide ja doktorite hulgast.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse koosneb motivatsioonikirjast ja lühiintervjuust.
Erialakatse eesmärgiks on välja selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õppimiskogemus, tema motiveeritus ja sobivus erialasteks õpinguteks.
1) Motivatsioonikirjas tuleb vastata järgmistele küsimustele:
- Kirjelda oma senist õpiteed. Too sellest positiivseid näiteid, mis toetavad õpingute jätkamist ajaloo magistriõppes. Kui Sa pole lõpetanud kõrgkoolis ajaloo õppekava, siis selgita palun oma senist ajaloo, kunstiajaloo või arheoloogiaga seotud tausta (õpingud, lugemus, töökogemus).
- Palun põhjenda, miks soovid ajaloo magistriõppes õppida.
- Millised väärtushinnangud on sinu valitud erialal (arheoloogia, arhiivindus, Eesti ajalugu, kunstiajalugu, uusim aeg, üldajalugu, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja) olulised?
Küsimustele tuleb vastata kirjalikult (maht kokku 1–2 lehekülge) ja saata vastus hiljemalt 30. juunil 2023 aadressil ajalugu@ut.ee.
2) Lühiintervjuu motivatsioonikirja põhjal
Intervjuud toimuvad 6. juulil 2023 alates kl 10.00 aadressil Jakobi 2, Tartu.
Hindamine
Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis ja positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. Erialakatsel hinnatakse kandidaadi kutsesobivust ning oskust oma seisukohti selgitada ja põhjendada.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 50% ulatuses
- eelmise õppeastme keskmist hinnet 50% ulatuses
NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
