Kõik uudised

Õppejõud on oodatud taotlema oma e-kursusele kvaliteedimärki. Taotlusvoorus „E-kursuse kvaliteedimärk 2022“ saab taotlusi esitada 2. veebruarini 2022 (k.a). Taotlusi oodatakse kõrgkoolide, rakenduskõrgharidus- ja kutseõppeasutuste õppejõududelt ning üldhariduskoolide õpetajatelt. Kvaliteedimärki saab taotleda täielikult või osaliselt veebipõhistele tasemeõppe ainetele ja täienduskoolituskursustele (sh MOOC-id), mis ei ole varasemate taotlusvoorude tulemusel kvaliteedimärki saanud või millel on kvaliteedimärgi saamisest möödunud rohkem kui kolm aastat.

Siseminister Kristian Jaani andis tänase kodanikupäeva puhul välja aasta kodaniku tiitli ja kodanikupäeva aumärgid. Aasta kodanikuks sai teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar. Tunnustuse üleandmisel ütles siseminister Jaani, et seekordse aasta kodaniku aunimetuse pälvija Irja Lutsar on mitte ainult selle aasta, vaid viimase kahe aasta nägu. Tema kandidatuuri esitaja on välja toonud Irja Lutsari silmapaistvalt väärika, rahuliku ja mõistva panuse kodanikuteadvuse ja ühiskonna sidususe suurendamisse.

Alates tänasest on 10.–12. klassides, kutsekoolides või ülikoolide esimesel kursusel õppivatel tüdrukutel võimalik registreeruda 2022. aasta 15. jaanuaril algavale tüdrukute küberakadeemia kursusele.

Hei hopsti!

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et kuigi üldine viiruseolukord püsib üsna stabiilne, on märgata piirkondlikke erinevusi. Suurema viirusekogusega paistab jätkuvalt silma Lõuna-Eesti, kuid Hiiumaa ja Saaremaa proovidest seekord viirust ei leitud.

Tartu Ülikooli Vana-Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazonov kirjutas Postimehes maailma vanimatest lepingutest, millest enamik on pärit Vana-Lähis-Ida kultuuriruumist. Loe artiklit Postimehest.

Alates pühapäevast võib Tartu raekoja platsil uudistada marsikulguri katsebaasi. Klaasmajakeses asub Marsi maastik, mida mööda sõidab miniatuurne kulgur. Katsebaas toob Marsi inimeste keskele, kuna sellest võib saada teine planeet meie Päikesesüsteemis, kuhu inimene oma jala tõstab.

Pandeemia mõjudest lastele on enim avalikkuse tähelepanu saanud vaimse tervise ja distantsõppega seotud probleemid. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsari ja kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaare tehtud uuring näitab aga, et koolilapsed ise näevad uues olukorras nii head kui halba.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Kristi Raidla vestles Raul Rebasega koroonakriisist ja kriisikommunikatsioonist, ajakirjanduse muredest-rõõmudest ning sotsiaalmeediast. Raul Rebane, olete praeguseks juba üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisiga seonduvat meedias järjepidevalt analüüsinud. Mis on teile selle aja jooksul silma jäänud?

Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ja emeriitprofessor Marju Lauristin rääkisid, kas ja kuidas on pandeemiaaeg ühiskonda muutnud ning milline on pandeemia pikaaegne mõju. Loe artiklit Eesti Päevalehest.

17. novembril 2021 toimus Tartu Ülikooli kestliku arengu visiooniseminar „KAE ülikooli!“, kus osalenud ligi 80 inimese hulgas oli nii üliõpilasi, teadlasi, õppejõude kui ka tugitöötajaid ja peaaegu kogu rektoraat. „KAE ülikooli!” kõlab ilusa tartukeelse üleskutsena, kus suurtähed lühendavad väljendit kestliku arengu eesmärgid. Seminari pealkiri tähistab Tartu Ülikooli kestlikule arengule mõtlemist ja sellest kantud tegusid.

Jaanuari lõpus toimuma pidanud ärifestival Startup Day peetakse teist aastat augusti viimasel nädalal. Korraldajate hinnangul näitas tänavune kogemus, et suveüritusena on festivali võimalik korraldada tavapärases mahus ja turvaliselt.

Dubais 30. septembri õhtul suurejoonelise tseremooniaga avatud maailmanäitusel EXPO 2020 on 190 riigi hulgas esindatud ka Eesti. 42 eksponendi seas tutvustavad oma võimalusi Tartu linn ja Tartu Ülikool. Riigi sinises esinduspaviljonis on tähelepanu keskmes Eesti digilugu ning nutikad ja jätkusuutlikud lahendused.

Kuritegusid, mis seisnevad peamiselt kahe poole omavahelises vestluses, on kriminoloogias praegu eelistatava teooriaga keeruline uurida. Seepärast on petukõned ja -kirjad olnud kriminoloogias seni ebapiisavalt mõtestatud. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas suhtluspõhiseid rünnakuid ära tunda ja ennetada.

18. ja 19. novembril 2021 toimub Gentis Enlighti võrgustiku õpetamisteemaline konverents „Learning from and with each other – peer learning across all levels of the university“. 18. novembril peetavat konverentsi avakõnet, peaettekannet ja aasta õppeaine auhinnatseremooniat kantakse üle ka veebis ning neid saavad vaadata kõik huvilised.

Mis oleks, kui Tartu Ülikoolis võime kõik tunda, et oleme andnud endast parima võimaliku kestliku arengu sõlmprobleemidele lahenduste leidmiseks kas kohalikus või globaalses vaates?

Selles postituses plaanisin rääkida tudengina töötamisest, aga kasvavate hammaste tõttu pole viimasel kahel nädalal töö tegemisest suurt midagi välja tulnud.

Tartu Ülikoolis magistritööd kaitsnud Sophio Machavariani leiab, et kohtuotsuse tegemisel on nii teadmistega täpsusega seonduvaid kui ka moraalseid põhjuseid, miks üksnes statistilist tõendusmaterjali ei tohiks kasutada süüdimõistmiseks. Kohtuotsuses puhtstatistilistele tõenditele tuginemine ei ajenda õiguspäraselt käituma ja on seega moraalselt problemaatiline.

Kuuenda aasta kursuse arstitudeng Aana-Liisa Kaste räägib Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kampaania #kuulamind raames oma isikliku loo sellest, kuidas ta töötas koroonapandeemia ajal Ida-Viru keskhaiglas ja Tallinna EMO-s ning mis tunded temas praegu valitsevad. Loe arvamuslugu Postimehest.

Infokorratus, valeuudised, infodeemia, alternatiivsed faktid ... Need kaasaegse infoühiskonna ja -tarbimise juurde kuuluvad nähtused on nüüdseks tuttavad enamikule meist, olgu siis millise sildi all tahes. Infohäirete järel lõhestunud ühiskondade ja lagunevate demokraatiate probleemistik on avalikus arutelus juba palju tähelepanu saanud. Aga millised võiksid olla lahendused?