Kõik uudised

28. aprillist 9. augustini on kogu ülikoolipere ja teised huvilised oodatud läbima orienteerumisrada „Eestikeelne õigusteaduskond 106“.

Tartu Ülikooli vilistlaskoostöö meeskond osales 18.-19. märtsil Põhjamaade ja Euroopa ülikoolide vilistlastöö ja annetuste kogumise teemalisel tippkohtumisel CASE Europe Nordic Summit. Tegemist on ühe olulisema rahvusvahelise üritusega, kus tutvustatakse vilistlaste kaasamise, kogukonna arendamise ja annetuskultuuri kujundamise parimaid tavasid.

Vaimne tervis on teema, mis puudutab elu jooksul iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju erinevaid andmeid ning just seda Eesti teadlased ka hetkel teevad.

Menopaus ja üleminekuea muutused mõjutavad paljude inimeste tööelu, kuid sellest räägitakse endiselt vähe. Hiljuti valmis sel teemal juhend, mille kaasautorid on kaks ülikooli teadlast ja kus rõhutatakse, et üleminekueas töötajaid toetav töökeskkond ei nõua suuri muudatusi, vaid teadlikkust ja valmisolekut töökorraldust kohandada.

Euroopa Teaduste Akadeemia ehk Academia Europaea valis oma uute liikmete sekka Tartu Ülikooli koosluse ökoloogia professori ja teadusprorektori Mari Moora ning arvutiteaduste instituudi bioinformaatika professori Jaak Vilo.

29. aprillil tähistatakse Eestis esimest korda teksapäeva, mille eesmärk on väljendada toetust seksuaalvägivalla üleelanutele ja rõhutada, et ükski rõivavalik ei väljenda kunagi nõusolekut. Kõik inimesed on oodatud kandma sel päeval teksapükse, et väljendada toetust seksuaalvägivalla üleelanutele.

28. aprillil toimub Nursipalus koolinoorte purksatelliitide ehitamise võistluse CanSat Estonia 2026 lõppvoor, kus seitse võistkonda panevad proovile oma inseneeriateadmised ja teaduseksperimendi ettevalmistamise oskused ning lennutavad isetehtud purksatelliidid drooni abil ühe kilomeetri kõrgusele. Tartu Ülikool eestvedamisel toimuv võistlus seab noored silmitsi päris kosmosemissiooni katsumustega.

Keemia instituudi teadurid külastasid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskust, et saada parem ülevaade toimuvast ja arutada uute koostöövõimaluste üle.

Hiljutisest rahvusvahelisest uuringust selgub, et Eesti üldhariduskoolide liikumisõpetuse ainekava on üks Euroopa parimaid. 2023. aastal vastu võetud uus ainekava paistis 40 riigi võrdluses silma sellega, et arvestab kõiki olulisemaid kehalise teadlikkuse põhimõtteid.

Sel kevadel avab Tartu Ülikool 192 doktorantuurikohta. Kandideerima oodatakse kõiki, kel on soov saada uusi teadmisi ja töötada tulevikus teadlase, tippspetsialisti või juhina.

Doktorantuur on karjääritee osa, mille jooksul omandatud teadmised ja üldoskused valmistavad ette tööks tippspetsialisti või juhina. Selle käigus õpid sõnastama olulisi probleeme, leidma neile nutikaid lahendusi ning juhtima meeskondi ja projekte. Sellelt lehelt saad kiire ülevaate sellest, mida tasub teada enne doktorantuuri kandideerimist.

20. aprillil algas traditsiooniline Tartu Tudengipäevade kevadfestival, mis kestab 2. maini ning ühendab endas nii harivad kui ka meelelahutuslikud üritused. Tihedast programmist ei puudu loomulikult kõige populaarsemad ettevõtmised, nagu öölaulupidu või paadiralli.

Euroopa akadeemilise maailma üks suurimaid ja seni varjatumalt püsinud probleeme on viimastel aastatel saanud lõpuks selgema kuju. 2022. aastal korraldas ülikoolide ja teadusasutuste konsortsium UniSAFE ulatusliku uuringu soolisest vägivallast ja selle tagajärgedest Euroopa akadeemilises maailmas. Uuringus osales üle 42 000 töötaja ja üliõpilase 15 Euroopa riigi kõrgharidusasutustest.

16. aprillil väisasid viis Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (Association of Southeast Asian Nations, ASEAN) suursaadikut Tartu Ülikooli, kus nad kohtusid juhtkonna esindajatega ja tutvusid genoomika instituudiga. Ühiselt arutleti teadlaskoostöö ja rändevõimaluste üle.

7. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli arhekoeemia professor Ester Oras inauguratsiooniloengu „Biomolekulaarne muinasteadus: Rooma pronkslambist teadusparadigma muutuseni“. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.

Kuigi ravimeid toodetakse praegu peamiselt suurtes kogustes, võib 3D-printimine tulevikus tuua ravimitootmise patsiendile lähemale. TÜ nooremteaduri Kristiine Roostari juhitud värske uurimistöö astub sammu selle eesmärgi suunas, tuues esile võimalused ravimite senisest täpsemaks printimiseks.