Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris, milliseid tegurid on linnade laienemist mõjutanud Eestis ja missugune on olnud sellest tingitud keskkonna jalajälg viimase 30 aasta jooksul.
Tartu Ülikool toetab oma teadlasi, töötajaid ja üliõpilasi kuni 10 000 euroga, mille abil nad saavad arendada oma teadusmahukat äriideed edasi ja jõuda ettevõtte loomiseni.
Tartu Ülikooli teadlastel valmis keeleõpperakendus SayEst, mis võimaldab eesti keele õppijal harjutada täis- ja kaashäälikute hääldust ning annab teadlastele sisendit ka keeleõppe arendamiseks.
27. augustil toimus Pärnu Bay Golf Linksi väljakul kaheteistkümnes Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mis tõi kokku 103 golfihuvilist üle Eesti.
Augusti keskpaigani toimunud Maarjavälja haljasala ideekonkursile laekus kolm tööd. Võistlustööde autorid avalikustati 5. septembril ülikooli kohvikus.
Tartu Ülikooli teadlased uurisid antibiootikumide kasutamist ning resistentsust inimmeditsiinis ja veterinaarias ning antibiootikumijääkide levikut keskkonnas.
„Putukahotellidest pole palju abi,“ ütleb ökoloog Virve Sõber. „Tolmeldajaile on meie uurimuse põhjal kasuks hoopiski niitmata platsid ja laiad kraaviperved, kus kasvavad õitsvad taimed.“
Kliima muutub ja kestev põud on üle maailma aina suurem probleem. Üks viis kliimamuutusega seotud saagikadusid vähendada on aretada põuale paremini vastupidavaid, väiksema veetarbimisega taimi.
Üle maailma on teadlased üsna üksmeelsed, et inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine on tsivilisatsiooni säilimise peamine ohustaja. Lahendused, mida pakub rohepöördepoliitika, on vastuolulised.
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlased on loonud mobiilirakenduse SayEst, mis võimaldab eesti keele õppijal harjutada vokaalide ja konsonantide hääldust.
Septembris saavad teadlased mitu võimalust teadusmahuka ettevõtlusega alustamiseks. Ideid ootavad rohetehnoloogia kiirendi, hargettevõtete programm ja tervisetehnoloogiate iduettevõtete kiirendi.
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik.