„Kui sinu unistus on rääkida aktiivselt kaasa Eesti riigile olulistel teemadel või suunata rahvusvahelisi suhteid ja läbirääkimisi, siis annab riigiteaduste õppekava tugeva taustteadmise ning vajalikud oskused selleks, et olla tulevikus Eesti riigi esindaja.“
Meie õppejõud on Eesti oma ala tipud, kellest tuntuimad on president Toomas Hendrik Ilves, 2019. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalvaldkonna aasta õppejõuks valitud Alar Kilp, võrdleva poliitika ekspert Rein Toomla, rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg, e-valimiste ekspert Mihkel Solvak ja emeriitprofessor Rein Taagepera.
Et omandatud teadmised oleksid kiiresti muutuval tööturul rakendatavad pikka aega, pöörame tähelepanu hariduse laiapõhjalisusele. Õpingud algavad sotsiaalteaduslike üldainetega, millele järgneb põhjalikum käsitlus riigiteaduste allharudest.
Õpitav ei jää pelgalt raamatutarkuseks, sest üliõpilastel on võimalus lüüa kaasa projektides: nad analüüsivad Eesti valimisi, käivad praktikal poliitikat ellu viivates organisatsioonides ja õppereisidel erialainstitutsioonides ning osalevad poliitikauurimuste tegemises. Nad on aktiivsed ka huvitegevuses ja osalevad rahvusvahelistes ettevõtmistes.
Bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ja selle aja jooksul käsitletakse järgmisi valdkondi.
Instituudi üks populaarseimaid üritusi, kus kohtuvad üliõpilased, õppejõud ja vilistlased, on võimuteadlaste sügiskool Käärikul. Seal esinevad poliitika ja teiste Eesti eluvaldkondade tipptegijad.
Riigiteaduste Selts seisab aktiivselt hea selle eest, et iga meie üliõpilane oleks osa ühtsest kogukonnast. Selts kajastab riigiteadlaste mõtteid, tegevusi ja kogemusi oma häälekandja, Poliitikalabori kaudu.
Paljud üliõpilased osalevad 1963. aastal asutatud Rahvusvaheliste Suhete Ringi tegevuses, korraldavad ise loenguid ja raadiosaateid ning osalevad arvamusfestivalil. Veel löövad üliõpilased kaasa Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse, DD Akadeemia ja paljude teiste vabatahtlike organisatsioonide töös.
Üliõpilastel on võimalus teha instituudis ka näiteks praktika ja korraldada üritusi.
Uuematest teadussuundadest ja -uuringutest saad osa instituudi juures tegutsevate teaduskeskuste vahendusel:
Instituudi vilistlaste seas leidub nii riigiametnikke, diplomaate, ajakirjanikke, teadlasi, poliitikuid, kohalike omavalitsuste töötajaid kui ka kodanikuorganisatsioonide eestvedajaid, kes töötavad Eestis, Euroopas ja mujal maailmas.
Meie tuntuimate vilistlaste hulka kuuluvad teleajakirjanik Astrid Kannel, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, Eesti Ekspressi ühiskonnateemade vastutav toimetaja Erik Moora, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Catapult Filmsi tegevjuht ja portaali poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht ning MTÜ Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare.
Pärast lõpetamist võid jätkata õpinguid magistrantuuris ja sellele järgnevas doktorantuuris. Meil on kolm magistriõppe õppekava. Sul on võimalik valida endale kõrvalerialana mõni Tartu Ülikoolis õpetatav eriala.
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse, millel osalemiseks tuleb lisada SAIS-i avaldusele motivatsioonikiri.
Erialakatse toimub intervjuu vormis 4. ja 5. juulil 2023 aadressil Lossi 36 ruumides, Tartu.
NB! Erialakatsele pääsemiseks tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is kuni 2 lk pikkune motivatsioonikiri.
Erialakatse eesmärk on hinnata üliõpilaskandidaadi motiveeritust ja sobivust riigiteaduste erialal õppimiseks. Erialakatse tugineb SAIS-is koos avaldusega esitatud motivatsioonikirjale, milles üliõpilaskandidaat annab ülevaate oma varasemast elukäigust ning põhjendab senistele tegevustele, õpingutele, huvidele ja teadmistele põhinedes oma soovi õppida riigiteadusi. Osa vestlusest põhineb inglisekeelsel riigiteaduslikul tekstil, millega kandidaat tutvub erialakatse alguses.
Vestluse käigus kandidaadile esitatavad küsimused võivad olla
Komisjon hindab kandidaati järgmiste kriteeriumide alusel:
Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Riigiteaduste õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada (kuni 5 punkti):