Riigiteadused

Bakalaureuseõpe
Foto:
Johan Paul Hion

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

28. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

11. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

4. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
45
Õppetasu
tasuta

Meil saad spetsialiseeruda rahvusvahelistele suhetele või võrdlevale poliitikale ning õpid tundma poliitikateaduslike lähenemiste põhialuseid ja mõistma poliitilisi protsesse. See õppekava on mõeldud sulle, kui oled huvitatud riigi rollist ja toimimisest nii inimese igapäevaelus kui ka riikidevahelistes suhetes. Üliõpilasena tegeled sa sellega, et mõista, mõtestada ja pakkuda praktilisi lahendusi elulistele küsimustele.

„Kui sinu unistus on rääkida aktiivselt kaasa Eesti riigile olulistel teemadel või suunata rahvusvahelisi suhteid ja läbirääkimisi, siis annab riigiteaduste õppekava tugeva taustteadmise ning vajalikud oskused selleks, et olla tulevikus Eesti riigi esindaja.“

Silja-Madli Ossip, vilistlane, Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse ekspert

Skytte instituudist saad kvaliteetse kõrghariduse, mis annab tööjõuturul konkurentsieelise. Siin omandad sa teoreetilised põhiteadmised, mille juurde kuulub ka soovituslik praktika. Teooria ja praktika ühendamine annab oskuse näha laiemat pilti ning saada tööelus hästi hakkama. Sa arendad ka selliseid sotsiaalseid oskusi nagu väitlemine ning analüüsi-, eneseväljendus- ja meeskonnatöö oskused. 

Meie õppejõud on Eesti oma ala tipud, kellest tuntuimad on president Toomas Hendrik Ilves, 2019. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalvaldkonna aasta õppejõuks valitud Alar Kilp, võrdleva poliitika ekspert Rein Toomla, rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg, e-valimiste ekspert Mihkel Solvak ja emeriitprofessor Rein Taagepera. 

Et omandatud teadmised oleksid kiiresti muutuval tööturul rakendatavad pikka aega, pöörame tähelepanu hariduse laiapõhjalisusele. Õpingud algavad sotsiaalteaduslike üldainetega, millele järgneb põhjalikum käsitlus riigiteaduste allharudest.  

Õpitav ei jää pelgalt raamatutarkuseks, sest üliõpilastel on võimalus lüüa kaasa projektides: nad analüüsivad Eesti valimisi, käivad praktikal poliitikat ellu viivates organisatsioonides ja õppereisidel erialainstitutsioonides ning osalevad poliitikauurimuste tegemises. Nad on aktiivsed ka huvitegevuses ja osalevad rahvusvahelistes ettevõtmistes. 

Mida riigiteaduste erialal õpetatakse? 

Bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ja selle aja jooksul käsitletakse järgmisi valdkondi.  

  • Rahvusvaheliste suhete asjatundjad uurivad ennekõike riikidevahelist suhtlemist ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööd.  
  • Võrdleva poliitika valdkonnas keskendutakse riigisiseste poliitiliste ja ühiskondlike protsesside uurimisele ning nende riikidevahelisele võrdlemisele.  
  • Poliitikateoorias käsitletakse riikide ja ühiskondade toimimise abstraktseid filosoofilisi aluseid.  
  • Avaliku halduse valdkonnas analüüsitakse riigi igapäevafunktsioone, riigivalitsemise kitsaskohti ja nende lahendusi eesmärgiga parandada kodanike elu ja riigi toimimist. 
Image

Meie üliõpilased õpivad kaunil Toomemäel asuvas Lossi 36 õppehoones. Kuna meie instituudi magistriõpe on ingliskeelne ja meil on palju välisõppejõude, saavad kõik osaleda põnevatel erialastel üritustel ning kogeda mitmekultuurilist tudengielu siinsamas Tartus.  

Instituudi üks populaarseimaid üritusi, kus kohtuvad üliõpilased, õppejõud ja vilistlased, on võimuteadlaste sügiskool Käärikul. Seal esinevad poliitika ja teiste Eesti eluvaldkondade tipptegijad.  

Riigiteaduste Selts seisab aktiivselt hea selle eest, et iga meie üliõpilane oleks osa ühtsest kogukonnast. Selts kajastab riigiteadlaste mõtteid, tegevusi ja kogemusi oma häälekandja, Poliitikalabori kaudu. 

Paljud üliõpilased osalevad 1963. aastal asutatud Rahvusvaheliste Suhete Ringi tegevuses, korraldavad ise loenguid ja raadiosaateid ning osalevad arvamusfestivalil. Veel löövad üliõpilased kaasa Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse, DD Akadeemia ja paljude teiste vabatahtlike organisatsioonide töös.  

Üliõpilastel on võimalus teha instituudis ka näiteks praktika ja korraldada üritusi.  

Uuematest teadussuundadest ja -uuringutest saad osa instituudi juures tegutsevate teaduskeskuste vahendusel:  

  • Euraasia ja Venemaa uuringute keskus (CEURUS)  
  • avalike e-teenuste mõju uurimise keskus (CITIS)  
  • sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)  
Image

Bakalaureuseõppe lõpetamise järel võid asuda tööle ametikohale, kus on vajalik poliitikaprotsesside tundmise ja analüüsimise oskus ning sotsiaalteaduslike uurimismeetodite valdamine. Meie vilistlased on ühiskonna aktiivsed liikmed, kellel on lai silmaring, hea kohanemisvõime, oskus näha suurt pilti ja rääkida kaasa ühiskonda puudutavatel teemadel. 

Instituudi vilistlaste seas leidub nii riigiametnikke, diplomaate, ajakirjanikke, teadlasi, poliitikuid, kohalike omavalitsuste töötajaid kui ka kodanikuorganisatsioonide eestvedajaid, kes töötavad Eestis, Euroopas ja mujal maailmas.  

Meie tuntuimate vilistlaste hulka kuuluvad teleajakirjanik Astrid Kannel, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, Eesti Ekspressi ühiskonnateemade vastutav toimetaja Erik Moora, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Catapult Filmsi tegevjuht ja portaali poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht ning MTÜ Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare.  

Pärast lõpetamist võid jätkata õpinguid magistrantuuris ja sellele järgnevas doktorantuuris. Meil on kolm magistriõppe õppekava. Sul on võimalik valida endale kõrvalerialana mõni Tartu Ülikoolis õpetatav eriala.  

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse, millel osalemiseks tuleb lisada SAIS-i avaldusele motivatsioonikiri.

Erialakatse toimub intervjuu vormis 4. ja 5. juulil 2023 aadressil Lossi 36 ruumides, Tartu. 

NB! Erialakatsele pääsemiseks tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is kuni 2 lk pikkune motivatsioonikiri.


Nõuded motivatsioonikirjale

  • Esimeses osas esitatakse kandideerimise põhjus (miks soovitakse õppida riigiteadusi) ning kuidas kandideerija senised teadmised, oskused ja kogemused seda soovi toetavad. Soovitatav on viia end eelnevalt kurssi õppekava sisuga (loe õppetöö ja õppeainete kohta).
  • Teises osas kirjeldab kandidaat oma tööalast karjääriplaani (kuhu soovitakse tulevikus jõuda) ning seda, kuidas riigiteaduste õppimine neid eesmärke saavutada aitab ja võimaldab.

Erialakatse eesmärk on hinnata üliõpilaskandidaadi motiveeritust ja sobivust riigiteaduste erialal õppimiseks. Erialakatse tugineb SAIS-is koos avaldusega esitatud motivatsioonikirjale, milles üliõpilaskandidaat annab ülevaate oma varasemast elukäigust ning põhjendab senistele tegevustele, õpingutele, huvidele ja teadmistele põhinedes oma soovi õppida riigiteadusi. Osa vestlusest põhineb inglisekeelsel riigiteaduslikul tekstil, millega kandidaat tutvub erialakatse alguses. 

Vestluse käigus kandidaadile esitatavad küsimused võivad olla

  • tuletatud motivatsioonikirjast;
  • valitud erialaga seotud teadmiste kohta: lugemus, kokkupuuted erialarakendustega;
  • akadeemiliste erialaõpingute korralduse ja sisu kohta;
  • erialaõpingute motivatsiooni selgusest ning vastavusest õppekava eesmärkidele ja nõuetele;
  • üldistest teadmistest poliitika ja ühiskonnakorralduse vallas;
  • seotud Eesti meedias toimuvate tähtsamate avalike aruteludega;
  • inglise keeles, mille oskust lisaks õppekeelele (eesti keel) programm eeldab;
  • varasematest õpingute ja töökogemuste kohta;
  • etteantud näidissituatsioonide analüüsimisest ja lahendamisest.
     

Komisjon hindab kandidaati järgmiste kriteeriumide alusel:

  • orienteerumine aktuaalsetes poliitilistes probleemides ülemaailmselt tasandilt kuni kodukoha valupunktideni välja (20 punkti);
  • senine tegevus nii ühiskondlike protsesside mõjutamisel kui ka väljaspool kooliprogrammi toimunud enesetäiendamisel (20 punkti);
  • arutlus-,  analüüsi- ja üldistusoskus (20 punkti);
  • eneseväljendus nii eesti kui ka võõrkeeles (20 punkti);
  • arusaamine riigiteaduslikest erialaõpingutest (20 punkti).

Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • erialakatset 60% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Riigiteaduste õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise matemaatika-, ajaloo- või ühiskonnaõpetuse olümpiaadi lõppvoorust.

Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada (kuni 5 punkti):

  • Aktiivse kodaniku ABC (P2TP.TK.079) 2 EAP
  • Rahvusvaheliste suhete alused (P2TP.TK.098) 2 EAP

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Aigi Hommik
Sotsiaalteaduste valdkond
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
õppekorralduse spetsialist
Lossi 36-301

Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat
Õppekorraldustalitus
õppekorralduse spetsialist
Lossi 36-301
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
+372 737 5583
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine #vilistlane
Jaanuaris toimuvatel veebikohtumistel vestlevad võõrkeelsete bakalaureuse- ja magistriõppekavade vilistlased oma kogemustest Tartu Ülikoolis ja annavad valitud teemal loengu.
04.01.2023
#õppimine #sisseastumine
Tule 6. detsembril kell 16.00 arvutiteaduse instituudi doktoriõppe infoõhtule.
28.11.2022
#sisseastumine
Päeva jooksul räägime, kuidas saada üliõpilaseks ja jõuda vilistlase staatuseni, ning arutleme kõige üle, mis toimub ülikooli ajal ja hiljemgi. Messialal saab tutvuda ülikooli rohkete võimalustega.
18.11.2021
#sisseastumine
Koolipsühholoogidest on Eesti koolides viimastel aastakümnetel olnud ülisuur puudus.
19.08.2022