Kõik uudised

Kell on kaks minutit üle südaöö. Istun oma korteri kööginurgas ja vaatan oma surnud potitaime. Ta kuivas ära juba üle kuu aja tagasi, siis kui Covidit põdesin, aga mul pole olnud südant teda ära visata. Ikkagi parima sõbranna kingitus, isegi nimi oli tal ja puha … Ma ei pane tavaliselt taimedele igaks juhuks nimesid, just selle hirmuga, et nad võivad ära surra. Nimedega on üldse nii, et kui sa kellelegi juba nime annad, siis ta seda ka kannab või, nagu juhtus „Väikeses printsis“, võid sa ta kogemata ära kodustada.

17. veebruaril kell 16.15 peab molekulaarse biomeditsiini professor Reet Kurg Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Biomeditsiini võimalused ja väljakutsed vähi varajasel avastamisel“.

Mainekas teadusajakirjas Nature Communications avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste tulemused näitavad, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ka ravimite tarbimine. Lisaks viib pikaajaline ning korduv antibiootikumide kasutamine soolestiku mikroorganismide koosluse stabiilse muutuseni, selgus uuringust.

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut sai 2022. aasta jaanuaris Kanada väliseestlaste perelt rohkem kui kahe miljoni euro suuruse päranduse, mis on ülikooli ajaloo suurimaid annetusi.

Alates tänasest saavad nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajad end registreerida Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli korraldavatele tasuta e-kursustele, mis on mõeldud lisatoena koolides läbiviidavale õppetööle.

Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaalis, mis toimus 11. veebruaril, jõudsid Tartu Ülikoolist viie parima kõneleja sekka füüsikadoktorant Jasper Ristkok ja pediaatriadoktorant Alina Roštšinskaja. Füüsikalise keemia doktorant Miriam Koppel pälvis konkursil Novaatori eriauhinna parima populaarteadusliku artikli eest.

15. veebruaril pidas rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Meretaseme ja rannavööndi muutused Läänemere idaosas“.

2. märtsil toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev. Sel aastal saab õppimisvõimalustega tutvuda mugavalt veebis.

Hiljuti ilmunud genoomika instituudi teadlaste uurimistöö tulemused annavad aimu, kuidas mõjutab segunemine iidsete inimrühmadega praegu Eestis elavate inimeste mitmeid tunnuseid, näiteks pikkust, silmade värvi ja joodava kohvi hulka.

Vabariigi Valitsus otsustas anda Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Tartu Ülikooli emeriitprofessorile ja keeletehnoloogia spetsialistile Mare Koidule silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajaja ning arendajana.

Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas valiti jaanuari lõpus Göttingeni Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Vabariigi Valitsus otsustas tänavuse riikliku kultuuri elutööpreemiaga tunnustada Tartu Ülikooli emeriitprofessorit kunstiajaloolast Jaak Kangilaskit. Koos temaga pälvisid elutööpreemia ka arhitektuuriakustik Linda Madalik ning tõlkija ja literaat Mati Sirkel.

Teaduse elutööpreemia pälvis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ning aastapreemia laureaadid on kaasprofessor Priit Väljamäe, professor Pärt Peterson ja professor Kai Kisand, kaasprofessor Ebe Merilo ja professor Hannes Kollist ning professor

11. veebruaril peetakse Eestis teist korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille siinsed algatajad on Tartu Ülikool ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

Mõni inimene mäletab oma elus ette tulnud sündmusi väga üksikasjalikult, teine aga põgusamalt või vaevu üldse. Tartu ja Warwicki Ülikooli psühholoogid leidsid, et inimeste hinnang sellele, kui eredad on nende mälestused, sõltub osalt nende isiksuseomadustest.

Eksperimentaalarenduse toetuse eesmärk on teadusprojekti lõpus sõnastatud rakendusliku idee katsetamine ja edasiarendamine, et see jõuaks ühiskonna käsutusse. Tänavu esitati kokku 40 eksperimentaalarenduse toetuse taotlust kogusummas 1,26 miljonit eurot.

Neljapäeval, 3. veebruaril avati aadressil J. Liivi 2 renoveeritud õppe- ja teadushoone, kus asuvad tööle ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika ja zooloogia osakonna töötajad ning õppima eluteaduste suuna üliõpilased.

Käesoleva õppeaasta kevadsemestril toimub kolmandat aastat „Täiendusõppe koolitajate arenguprogramm“, mille eesmärk on toetada ülikooli õppejõudude, teadlaste ja spetsialistide professionaalset arengut täiendusõppe koolitajana. Koolitusele on oodatud nii tänased kui tulevased koolitajad, kes soovivad panustada ülikooli täiendusõppesse. Juhtivkoolitaja on kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor ja õppejõukoolituse peaspetsialist Mari Karm. Koolitust korraldab elukestva õppe keskus.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis terrorismi ja radikaliseerumise nooremteaduri ning vandetõlgina töötav Oksana Belova-Dalton kirjutab vilistlaste ajaveebis, kuidas juba ainuüksi doktorandi staatuse mainimine CV-s tegi teda tööandjatele ahvatlevaks kandidaadiks. Samuti jagab ta killukesi sellest, millega ta oma igapäevatöös tegeleb ja millist rolli mängib kõiges Tartu Ülikoolist omandatud doktorikraad inglise keele ja kirjanduse erialal.

Eestis on puudu riiklikust innovatsioonimeetmest, mis aitaks ettevõtetel teha arendustööd ja soodustaks Eesti ülikoolide teaduse jõudmist Eesti ettevõtetesse. Teadusmahukad iduettevõtted koguvad Eesti investorite hulgas populaarsust. Ka Eesti riik on oma fookuse neile seadnud. Kaitstud intellektuaalomandi roll Eesti majanduses suureneb - ettevõtted muutuvad teadusmahukamaks.