Kõik uudised

Tartu Ülikooli rektoraadi otsuse kohaselt jätkub 2021/22. õa kevadsemestril ülikoolis lähiõpe. Auditoorse õppetöö säilimiseks ja suurte haiguspuhangute vältimiseks on endiselt oluline end vaktsineerida, haigestumisel jääda koju ja lükata suured üritused edasi.

Eile allkirjastati Eesti teaduste akadeemias lepingud aastateks 2022–2024 valitud uurija-professorite ametikohtade avamiseks. Tartu Ülikoolist alustavad Teaduste akadeemia uurija-professoritena teadustööd antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson ja linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru.

„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta.

Kui Arno isaga arvuti ette jõudis, olid veebitunnid juba alanud. Just nii võiks alata „Kevade“, kui Oskar Luts oleks selle kirjutanud eelmisel või üle-eelmisel kevadel, mil koolis käimine asendus nädalateks ja kuudeks õppimisega ekraani ees. Kuidas saaksid kaugõppega hakkama Arnod, Teeled, Tootsid ja Kiired ning kas nad tunneksid ennast arvuti ees õppides halvemini või paremini kui klassiruumis? Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Mai Beilmann, Kadri Soo ja Dagmar Kutsar uurisid lähemalt.

Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Kaitseväe Akadeemia ühisüritusel „Terminipusast terminipesani“ selgus, et pole eriala, kus ei puututaks kokku terminite ebasüsteemsusega, kuid ühiselt leiti, korrapära loomine ongi terminitöös pidev, jätkuv ja lõppematu tegevus.

20. jaanuaril toimuval kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!“ saavad gümnasistid tutvuda ülikoolilinna õppimisvõimalustega ning avardada oma silmaringi. Üritus toimub seekord veebis ja selle keskmes on praeguste gümnasistide tulevane tööelu.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühm ja Euroopa teadlased uurisid üheksa Euroopa riigi abiasutuste toimetulekut koroonakriisi ajal, et näidata nende sitkust abi pakkumisel kriisiajal majanduslikesse raskustesse sattunutele või niigi kõige tõrjutumatele inimestele.

Detsembris algas Eestis ja veel 13-s Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Kavas on parandada Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti soovitakse puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljadele.

Tegelikult võiksin oma pealkirja ümber sõnastada järgmiselt: „Inimesed teevad plaane, koroona naerab“. Kui üks neetud viirus järjepidevalt juba kaks aastat inimkonda räsib, siis peaks ju olema loogiline, et varem või hiljem jääd talle ka ise hambusse. Kuid võta näpust! Mingil kummalisel põhjusel tabavad ka ootuspärased hädad ikka üllatusena. Arvatavasti seepärast, et kõigest hoolimata surun vähemalt mina oma hirmu enamasti alla vana hea mõtteviisiga, et minuga seda ei juhtu. Kuid fakt on see, et juhtub.

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsus eelmisel aastal teist korda kohalikke omavalitsusi osalema väärtusarenduse edendamise programmis, mis pakkus neile võimaluse heita põhjalik pilk kogukonna hariduselule ning analüüsida oma tegevust kooli- ja lasteaiapidajana.

4. jaanuaril esitleti Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis tudengisatelliidi ESTCube-2 uut mudelit. EstCube-2 missiooni peamine eesmärk on katsetada plasmapidurit. Satelliit antakse 14. juunil Tšehhis üle kosmosemissiooni ette valmistavale rahvusvahelisele meeskonnale ja lennutatakse orbiidile aasta teises pooles.

Täna algab Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu selle aasta esimene etapp. 24. jaanuarini vältava uuringuetapi käigus hinnatakse nii koroonaviiruse kui ka sellevastaste antikehade levimust täiskasvanud elanikkonnas. Muu hulgas saab täpsema ülevaate omikrontüve levikust.

Täna, 11. jaanuaril avalikustati ülikooli uus veebileht. Uue väljanägemise on saanud ka enamik akadeemiliste üksuste veebilehti.

Saja aastaga on Tartu Ülikooli teadlaste mõjukate teadustööde rahvusvaheline silmapaistvus märgatavalt kasvanud. Selle üks näitajaid on meie teadlastelt maailma tippu kuuluvatesse teadusajakirjadesse Nature ja Science jõudnud uuringute hulk.

Eesti võistkond saavutas 11.–15. novembril Islandi pealinnas Reykjavíkis toimunud rahvusvahelisel võistkondlikul matemaatikavõistlusel Balti Tee silmapaistva teise koha. Nii kõrgele kohale jõuti viimati 20 aastat tagasi. Eesti võistkonda kuulusid Aleksei Ganyukov, Narva Pähklimäe Gümnaasium, 11. klass; Kristjan-Erik Kahu, Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass; Ralf Joosep Kask, Tallinna Reaalkool, 12. klass; Bronislav Shatil, Narva Keeltelütseum, 9. klass; Marko Tsengov, Tallinna Reaalkool, 12. klass.

Kevadsemestri jooksul peavad mitmed Tartu Ülikooli professorid inauguratsiooniloengu, kus tutvustavad oma teadusteemasid. Loengud kantakse üle ka veebis ja neid saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel. 15. veebruaril kell 16.15 peab rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau ülikooli aulas inauguratsiooniloengu. 17. veebruaril kell 16.15 peab molekulaarse biomeditsiini professor Reet Kurg ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu.

Jaanuari lõpus algab Tartu Ülikooli ja Telia üle-eestiline noorte digimentorite programm, mille eesmärk on motiveerida noori tegutsema koos eakatega, et aidata kaasa mõlema põlvkonna digipädevuse arengule ning luua põlvkondadevahelisi kestvaid suhteid. Meie eakad lähedased on sageli digivahendite kasutamisest ja sotsiaalmeediast suhtlemisest väga huvitatud. Paraku ei julge nad alati lähedastelt või tuttavatelt nõu küsida, sest pelgavad rumalad näida või tüliks olla.

Uues koosseisus on kuus Tartu Ülikooli teadlast.

4. jaanuaril kl 14.14 esitletakse Tõraveres ja veebis Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis Eesti järgmist tudengisatelliiti ESTCube-2. Tutvuda saab ka satelliidi inseneride ja teiste meeskonnaliikmete ning laboritega.

12. novembril käis Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis külas anglistika vilistlane Merit Valdsalu, kes rääkis meie tudengitele oma õpikogemusest, karjäärist IT-valdkonnas ja sellest, milliseid ülikoolis omandatud oskusi ta igapäevaselt oma töös kasutab.