Kõik uudised

Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner kirjutab Õpetaja Lehe arvamusloos, et õpetajatööks vajalikud isikuomadused peavad õpetajaks õppijatel kohe olemas olema.

Arvutiteaduse instituudi IT-tööstusmagistrantuuri programmi seitsmendasse lendu kandideeris tänavu rekordarv üliõpilasi ja ettevõtteid. Kokku osaleb programmis 18 ettevõtet ja 54 magistranti.

Olen Kailyn Aasa, Võru Gümnaasiumi 12.h klassi õpilane, kelle huvideks on matemaatika ja õpetamine. Osalesin sel kevadel Tartu Ülikooli tudengivarju projektis, kus tutvusin õppekavadega „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ ning „Matemaatiline statistika“.

Mina olen Ilya, Tartu Ülikooli füüsika eriala teise kursuse üliõpilane. Abituriendina osalesin tudengivarju projektis, mis aitas mul teha teadliku erialavaliku. Olin kahevahel, kas valida füüsika või arstiteadus. Pärast projektis osalemist otsustasin valida füüsika.

Teadusmahuka ettevõtluse areng Eestis vajab palju enamat kui pelgalt teadlaste häid ideid. Tõnu Esko ja Mihkel Tammo rääkisid hiljutistes intervjuudes Kuku raadio saates „Buum“ ja Delfi taskuhäälingus „Ettemõte“ süsteemsetest väljakutsetest ja arenguvõimalustest, mille abil viia teaduspõhised lahendused ülikoolist ettevõtlusesse.

Tartu Ülikooli muuseumid on oma rikkalike kogudega avastamisrõõmu pakkuvad paigad, kus põnevat uudistamist jagub nii suurtele kui ka väikestele.

Ühisettevõtte EuroHPC ühendplatvorm lõimib Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse spetsialistide kaasabil Euroopa superarvutid, kvantandmetöötluse ja andmetaristu, et hõlbustada Euroopa teadlaste ja ettevõtete juurdepääsu arvutusvõimsusele.

Tartu Ülikooli täiendusõppes osales eelmisel aastal ligi 45 000 õppijat. Juba mitmendat aastat eelistavad õppijad pikemaid ja mahukamaid koolitusi.

Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetust taotleti rekordilise 53 teadusprojekti jaoks, millest saavad rahastuse üheksa kogusummas 315 000 eurot.

28. märtsi istungil kinnitas TÜ senat Tartu Ülikooli Ida-Virumaa strateegia aastateks 2025-2030.

Infokirjast leiab kliimateemade kõrval viiteid sellelegi, mida võiks teada kestlikust ruumiplaneerimisest, fosforiidi kasutusvõimalustest ja meditsiinisüsteemi tulevikust.

Märtsis lõppes programmi „Erasmus+“ Euroopa-sisese õpirände konkurss 2025/2026. õppeaastaks.

Meditsiiniliste endoskoopide tootja OÜ Karl Storz Video Endoscopy Estonia ja Tartu Ülikool allkirjastasid esmaspäeval, 24. märtsil koostöölepingu. Koostööd plaanitakse arendada nii teadus- ja arendustegevuse, õppe arendamise kui ka teadmussiirdedoktorantuuri vallas.

Alates uuest õppeaastast saab Tartu Ülikooli magistriõppes õppida norra, rootsi, taani, ladina ja vanakreeka keele õpetajaks. Uued keeled lisanduvad senisele valikule, mille hulgas on inglise, saksa, prantsuse, vene ja hispaania keel. Kandideerimisavaldusi oodatakse 1. juulini 2025 ja õppetöö algab septembris.

19. märtsil külastas Tartu Ülikooli Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa ülikoolide delegatsioon, kuhu kuulusid õpetajakoolitusele keskenduvate ülikoolide juhid ja välissuhete töötajad.

Alates tänasest saadab Eesti geenivaramu valitud geenidoonoritele kutseid osaleda ulatuslikus südametervise teadusuuringus. Saadud andmete põhjal selgitatakse välja, kas südamehaigusi saab geeniriski põhjal määratud kolesterooli alandava raviga tõhusamalt ennetada.

Eesti uus ambitsioonikas siht on saada üleilmseks tervisetehnoloogia keskuseks. Eelmisel kolmapäeval, 19. märtsil panid Eesti Tervisemajanduse Koda, Tartu Ülikool, Tartu Teaduspark ja Civitta Eesti aluse tervisetehnoloogia arendamist toetavale kiirendile Health Founders Estonia, mis aitab teaduse, meditsiini ja ettevõtluse toel lahendada tervishoiu suurimaid katsumusi.

Et akadeemiliselt maailmalt oodatakse praktilisi rakendusi, teadmussiiret, ettevõtluskoostööd ja kommertsialiseerimisvõimaluste leidmist, tulin kaua ülikoolis rühmanud tugitöötajana tolmuste raamaturiiulite vahelt välja ja osalesin neljandat korda iga aasta alguses toimuval ärifestivalil Startup Day.

Keemia instituudi taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ arutlesid saatejuhid Karl-Ander Kasuk ja Ove Oll koos H2Electro kaasasutaja Silver Sepaga vesinikutehnoloogiast.

Palju inimesi kasutab eesti keelt teise keelena ning neile võib meie armsa emakeele õppimine kohati ka parajat peavalu valmistada.