Uudised

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Maikki Moosus uuris instituudi matemaatika nooremteadurilt Jaagup Kirmelt, kuidas ta leidis oma eriala ja mil viisil kasvatasid õpingud Tartu Ülikoolis tema huvi matemaatika vastu.

Kevin Akkermann õpib Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bakalaureuseastmes informaatikat. Ta on võtnud osa tudengiprojektide võistlusest ja häkatonidest ning on aktiivne liige Tartu Ülikooli Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsis MITS. Loe Kevini kogemuslugu informaatika õppimisest.

Olen Kailyn Aasa, Võru Gümnaasiumi 12.h klassi õpilane, kelle huvideks on matemaatika ja õpetamine. Osalesin sel kevadel Tartu Ülikooli tudengivarju projektis, kus tutvusin õppekavadega „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ ning „Matemaatiline statistika“.

Mina olen Ilya, Tartu Ülikooli füüsika eriala teise kursuse üliõpilane. Abituriendina osalesin tudengivarju projektis, mis aitas mul teha teadliku erialavaliku. Olin kahevahel, kas valida füüsika või arstiteadus. Pärast projektis osalemist otsustasin valida füüsika.

Renno Raudmäe õppis kaksteist aastat Avinurme Gümnaasiumis ja kavatses pärast seda minna kultuurikorraldust õppima. Juhtus aga nii, et noormees sai hoopis laiapõhjalise insenerihariduse Eesti Maaülikoolis tehnotroonika erialal ning lõpetas hiljem Tartu Ülikooli arvutitehnika ja robootika magistriõppe.

Jorgen Matsi tuli pärast Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi lõpetamist Tartusse, kuhu on jäänud tänaseni. Oma esimese kõrghariduse sai ta aastatel 2003–2009, kui omandas Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi psühholoogias. Eelmise aasta kevadel märkas Jorgen üheaastast ingliskeelset õppekava „Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus“. „Mõtlesin, et proovin sisse astuda, ja vaatan, kuidas läheb. Mõnevõrra endalegi üllatuslikult läks hästi ja nüüd olengi viimase aasta õppinud.“

Heldi Marleen Lang on Tartu Ülikooli teise kursuse filosoofiamagistrant. Ta on kasvanud üles koos raamatutega ja olnud suur lugeja. Miina Härma Gümnaasiumis käies mõtles ta esialgu minna ülikooli eesti keelt või kirjandust õppima, kuid siis paelus teda tänu inspireerivale õpetajale ka filosoofia. Kui oli aeg otsustada, langeski valik filosoofiale.

Marili Palover lõpetas Valgas põhikooli ja gümnaasiumi ning tuli Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat õppima. Pärast bakalaureuse- ja magistriõpingute lõppu otsustas ta jätkata doktorantuuris.

Gerda Nelis lõpetas 2014. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja asus pärast seda Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat õppima.

Möödunud aastal Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis juhendajana osalenud Johannes Ahun räägib oma kogemusest.

Kui gümnaasiumilõpetajal on käes aeg teha erialavalik, kaalub ta lisaks huvidele läbi ka uue peatükiga kaasneva elukohamuutuse. Ida-Virumaa noored elavad erilises asukohas, sest kaks Eesti suurimat linna paiknevad võrdsel kaugusel. Mida pakub ülikoolilinn Tartu neile, kelle emakeel ei ole eesti keel? Oma ootustest ja avastustest räägivad Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise kursuse üliõpilane Polina Tipakova ja geenitehnoloogia õppekava kolmanda kursuse üliõpilane Kirill Nitsenko. 

Et kevadiseks kokkutulekuks vaim valmis panna, kohtub Lauri Räpp Tartu Ülikooli tuntud ja värvikate vilistlastega, et vestelda ülikooliaja mälestustest, alma mater'i vaimust ning põhjustest, miks ikka ja jälle ülikooli tagasi tulla. Oma õpingutest nii Tartu Ülikoolis kui välismaal vestis talle ettevõtja Kristjan Korjus.

Matemaatikaõpetajana töötava Margus Roo haridustee on olnud käänuline. Olulisemad valikud tuli teha ajal, mil Eesti oli taas iseseisvaks saanud. Ajastu oli segane ja ka Margus ei teadnud, mida oma eluga ette võtta.

Kui mõnest ajalehepoisist on saanud miljonär, siis võib ka Pärnu Postimehes suvevaheajal ajakirjanikutööd praktiseerinud koolitüdrukust saada nimekas sotsiaalteadlane, hinnatud õppejõud ja meediauuringute kaasprofessor. Maria Murumaa-Mengeliga tema teekonnast vesteldes veendun, et see naine on mitmes mõttes märksa rikkam kui mõni ajalehepoisist miljonär.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval toimus haridusteaduste instituudis vestlusring „Õpetajaametist otse ja ausalt“, kus arutlesid õpetajaameti üle õppekava „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ esimese aasta üliõpilane Joonas Asumets, õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ kolmanda aasta üliõpilane Brigitta Tikku ning õppekava „Klassiõpetaja“ värske vilistlane Elis Tõnisson, kes töötab Tartu Karlova Koolis 1. klassi juhatajana.

Oma tudengipõlvest, tegelikest Supilinna salaseltslastest ja keele võlust rääkis Lauri Räpile kirjanik Mika Keränen. 

End entusiastliku tuisupeana kirjeldav Linda Tender lõpetas magistriõpingud Tartu Ülikoolis 2023. aastal. Bakalaureuseastmes prantsuse keelt ja kirjandust õppinud neiu otsustas magistriõppes Euroopa keelte ja kultuuride õppekava kasuks,

Grete Kurik on särav ja kohusetundlik Tartu Ülikooli kliinilise toitmise eriala teise aasta magistrant, kelle haridustee on olnud mitmekesine.

Kevadiseks kokkutulekuks vaimu valmis panemiseks kohtub Lauri Räpp Tartu Ülikooli tuntud ja värvikate vilistlastega, et vestelda ülikooliaja mälestustest, alma materi vaimust ja põhjustest, miks ikka ja jälle ülikooli tagasi tulla. Jaanuaris vestis talle oma tudengipõlve mälestustest ja säravatest õppejõududest Tartu linnapea Urmas Klaas.

Solaride’i personalijuhi Liisa teekond ja kogemused.